Soome Suursaatkond Tallinnas on Soome diplomaatiline esindus Eestis. Suursaatkond asub Toompea mäel aadressil Kohtu tänav 4. Suursaatkond koosneb viiest erinevast hoonest.
Soome välisminister Rudolf Holsti teatas 8. juunil 1920 Eesti tunnustamisest de jure. Soome oli esimene riik, kes tunnustas Eesti Vabariiki pärast seda, kui Eesti oli sõlminud Nõukogude Venemaaga Tartu rahulepingu.
Täna on Soome suursaadik Eestis Vesa Vasara, kes alustas Tallinnas septembris 2022.
Pikemalt artiklis Soome suursaadik EestisAlates 1. juulist 1918, Saksa okupatsiooni ajal oli Soome konsul Tallinnas Toivo T. Kaila, ja 17. detsembrist 1918 Yrjö Putkinen. 8. märtsil 1919. aastal nimetas Soome riigihoidja Carl Gustaf Emil Mannerheim Alfred Oswald Kairamo Soome esimeseks diplomaatiliseks esindajaks Eestis. 19. septembril 1919. aastal nimetati Soome esimene saadik Erkki Reijonen nimetati Tallinnasse ajutiseks esindajaks, seejärel 1921. aastast Soome esimeseks erakorraliseks saadikuks ja täievoliliseks ministriks Tallinnas.
Soome Vabariigi konsulaat asus 1919. aasta jaanuarini Vana-Posti tänav, siis kolis Nunne tänav 18. Saatkond ja konsulaat ühendati 1921. aasta aprillis aga Soome saatkonna kantselei asus kuni 1923. aastani Nunne tänav 18 hoones.
Saatkonna kinnisvara alal on olnud inimasutust alates 7. sajandist. 13. sajandil seal asus taanlaste ehitatud kaitsetorn. 1993. aastal toimunud muinsuskaitseameti arheoloogilised uuringud näitasid need andmed.
Vanimad täna päeval kasutusel olevad hooned on 1770. aastatest. Kõik ehitised saadi valmis 1850. aastatel. Selle tellis endale talveresidentsiks aadlik, Keblaste mõis, Veltsa, Karinõmme ja Aru mõisnik Bernhard Otto Jakob von Uexküll. Ehituste kombinatsiooni kujundas arhitekt Georg Winterhalter.
.jpg)
.jpg)
.jpg)
1923. aastal pakkus Konstantin Päts Soome saatkonnale võimaluse üürida ruumid temale kuuluvas hoones aadressil Kohtu 4, mille ta eelmisel aastal oli ostnud Uexküllidelt.[1] Hiljem sai samal aadressil oma ruumid ka Ungari saatkond.[2]
1926. aastal tegi Päts ettepaneku maja ära osta; tal oli 25 miljonit marka võlgu pankrotistunud Harju Pangale.[2] Atašee Ville Niskase sõnul "Ta ütles, et teinud pakkumise raske südamega, aga et on vana Soome sõber, siis tunneb suurt kergendust, kui maja, millele ta on pühendanud nii palju tähelepanu, hoolt ja kannatust ja millest ta oli kujutlenud, et sellest saab tema vanaduspõlve kodu, läheks just Soome riigile."[3] Maja osteti 30. novembril 1926, Päts jäi sinna üürnikuna elama.[4] 1938. aastal kolis ta elama Kadrioru lossi, Viktor Pätsi perekond elas Kohtu tänaval mai lõpuni 1940[5]. Maailma ajaloos oli olukord, kus riigipea elab teise riigi saatkonna territooriumil, ainulaadne.[5]
Soome saatkond Tallinnas (ametliku aadressiga Pikkjalg 14) lahkus Tallinnast 1940. aasta augustis NSV Liidu nõude järgi, peale Nõukogude okupatsiooni. Aastatel 1941–1944 Saksa okupatsiooni ajal oli kinnisvara sakslaste kasutuses. Peale Pariisi rahukonverentsi 1947 aastal kinnisvara nimetati ametlikult Nõukogude Liidu omandusse. Hooneid kasutati Nõukogude okupatsiooni ajal Tallinna Polütehnilise Instituudi ühiselamu ja Eesti Rahvusraamatukogu ruumidena.
1989. aastal alustas tööd Soome konsulipunkt Tallinnas Leningradi peakonsulaadi haruna Sütiste tee 12.
Soome ja Eesti avasid uuesti diplomaatlikud sidemed 24.8.1991. Soome suursaadkonna vanad majad olid siis kehvas seisukorras. Peale Eesti taasiseseisvumist tuli Soomel võimalus Kohtu 4 kinnisvara tagasi saada.
Aastatel 1993–1996 hooned renoveeriti põhjalikult. Arhitektid Käpy ja Simo Parvilainen juhtisid ehitusprotsessi. Suursaatkonna hooned võeti uuesti kasutusele 12.11.1996.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kohtu 4 (Tallinn) |