Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.

Eesti keel

Sihitis on lauses

Sihitise esinemine lauses sõltub tegusõnast. Sihitis esineb lauses üldjuhul koos sihilise tegusõna ehk transitiivse verbiga.

Sihitis võib olla osastavas (keda? mida?), omastavas (kelle? mille?) või nimetavas (kes? mis?) käändes. Peamine sihitise kääne on osastav.

Osasihitis

Osasihitis on osastavas käändes sihitis, mis vastab küsimustele keda?, mida?:

Vaatasin põnevat filmi. Ma ei pannud teisi inimesi tähelegi. Mind hämmastas sinu ükskõiksus. Seadusemuudatus tekitas vastuseisu.

Tegusõnad, mis võimaldavad kasutada ainult osasihitist, on partitiivverbid, näiteks armastama, kallistama, austama, märkama, kartma, alahindama, meenutama, soovima, tahtma, nägema, kuulma.

Nad kartsid ranget õpetajat, kuid austasid tema otsekohesust.

Osasihitist kasutatakse alati eitava lause korral:

Ma ei ostnud torti. Ära jäta värskeid ajalehti ukse taha.

Täissihitis

Täissihitis on nimetavas ja omastavas käändes sihitis.

Koer pandi ketti. Tõmba müts pähe! Esitage sõiduõigust tõendav dokument! Ülemus jättis paberid lauale, pistis võtmed taskusse, tühistas tähtsad kohtumised ja lahkus. Tasusin arve ja viskasin kviitungi ära.

Täis- ja osasihitise vaheldumine

Sihitise käände valiku määravad tegevuse piiritletus ja objekti hulga või koguse piiritletus.

Täissihitist kasutatakse:

Osasihitist kasutatakse:

Ühes vormis sihitise saab asendada teisega, kui:

Vaata ka

Kirjandus

Välislingid