Saprofaagid ehk skisofaagid on loomad, kes toituvad loomse või taimse päritoluga lagunenud orgaanilisest ainest.

Saprofaagid on näiteks vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jt.

Terminoloogia

Saprotroofide ja nendega seotud lähismõistete osas on kirjanduses segadust ja ebajärjepidevust.

• Saprofiil on organism (hrl taim või loom, kes surnud orgaanilise aine peal või sees elab);
• saprotroof on mis tahes organism, kes toitub surnud orgaanilisest ainest;
• saprofaag on loomorganism (nt sitasitikas), kes toitub surnud orgaanilisest ainest. Sünonüümne on detritovoor ehk detritofaag, mida kasutatakse sageli veekeskkonnas orgaanilisest surnud ainest toituvate loomade kohta.

Saprofaage saab liigitada järgmiselt:

• • saprofaagid kitsamas mõistes on surnud taimsest materjalist toituvad loomad;
  • koprofaagid toituvad loomsetest väljaheidetest (sh sõnnikust);
  • nekrofaagid toituvad loomakorjustest;
  • lisaks räägitakse mõnikord fütosaprofaagidest (toituvad surnud taimsest materjalist ehk samuti saprofaagid kitsamas mõistes) ja zoosaprofaagidest (toituvad surnud loomsest materjalist);
  • saprovoor on saprofaagide kohta harva kasutatav sünonüüm;
  • saprofüüt (nt pisikäpp) on surnud orgaanilisel ainel elav (ja näiteks seente kaudu ka toituv) taim. Botaanilis-ajaloolistel põhjustel arvati siia varem ka bakterid ja seened, ehkki eesliide "-füüt" viitab taimele.

Saproobideks nimetatakse hüdrobioloogias vee saproobsusastet iseloomustavaid organisme.

Vaata ka

• Saprotroof
• Saprofüüt
• Saprobiont