Ruumiloome on ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamine ja elluviimine. Ruumiloome on kompleksne pidev protsess, mis sünnib eri sektorite ja paljude osapoolte valdkondade üleses koosmõjus. Ruumiloome on kas teadlik ja eesmärgipärane tegevus või juhuslik ehk mõne teise eesmärgi saavutamisest johtuv tulemus. Ruumiloome kui teadvustatud tegevuse põhieesmärk on parandada iga ruumiotsusega elukeskkonda.
Ruum ehk ruumiline keskkond on terviklik ehitatud ja looduskeskkond, mis hõlmab nii sise- kui ka väliruumi. Ruumiotsus on ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus, sh riigi osalusega ettevõtete ja sihtasutuste tehtavad otsused. Ruumipädevus on asjatundlikkus ja vastutusvõime ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamisel ja elluviimisel.
Ruumiloome hõlmab ruumilise arengu ja elukeskkonna kavandamist. Tervikliku ruumilise arengu tagab arhitektuuri-, kinnisvara-, maa-, maastiku- ja muinsuskaitsepoliitika, ruumiliste planeeringute ning valdkondlike ruumiotsuste sidusus ja tasakaalustatus. Eesti territooriumi pikaajalise väärtuspõhise ruumilise planeerimise põhimõtteid kirjeldab üleriigiline planeering Eesti 2030+.
Eesti riigi ruumilise arengu ja elukeskkonna kavandamise eest vastutavad järgmised asutused: ruumiline planeerimine ja riigivara otsused – Rahandusministeerium; (loodus)keskkond – Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet; ehitustegevus – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; arhitektuur ja kultuuripärand – Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet; regionaalsel tasandil maakondade arengu kavandamine ja ruumiline planeerimine – Rahandusministeerium; riigile kuuluva maa planeerimine, maatoimingud, ruumiandmed – Maa-amet. Ehitiste ja rajatiste kavandamise eest vastutavad tellijatena erinevad riigi ja omavalitsuse üksused, sh Maanteeamet ja Riigi Kinnisvara AS. Valdkondlike ruumi mõjutavate tegevustega valitsusasutuste ja riigi äriühingute ring on veel laiem. Kohalikul tasandil vastutavad elukeskkonna kvaliteedi eest omavalitsused.
Peamised seadused ruumiloomes on planeerimisseadus ja ehitusseadustik, mis moodustavad ruumiloome nn selgroo ning määravad planeeringute ja ehitusprojektide koostamise, menetlemise ja järelevalve põhimõtted ja korra. Planeerimisseaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ja ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Ehitusseadustiku eesmärk on soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus. Ehitusseadustikku kohaldatakse ka ehitamisele, ehitise kasutamisele ja korrashoiule. Kuigi eri liiki planeeringud katavad kogu Eesti territooriumi ning projekteerimisel ja ehitamisel peab arvestama kehtivate planeeringutega, on nendele seatud ülesanded ja üldistusaste sellised, et nad ei sisalda piisavalt suuniseid küllalt suurele osale ruumiloomest ning sootuks puuduvad mõõdetavad või selgelt järgitavad kriteeriumid kvaliteetse ruumi saavutamiseks. Ruumiloome toimub paljude seaduste ja arengudokumentide alusel, paljude osapoolte tööna ning mitmete ruumiotsuste koosmõjus. Arvestatav osa ruumiloomest toimub sõltumatult planeerimisseadusest ja planeeringutest või pärast planeeringu kehtestamist läbi planeeringuid täpsustavate tööde ja otsuste.
Ruumiloome eksperdirühma loomine Riigikantselei juurde otsustati 3. juulil 2017, selle loomine põhines Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019 punktil 5.6 (loome üleriigilise ruumilise planeerimise kompetentsi koondamiseks ministeeriumiülese eksperdikogu koostöös Eesti Arhitektide Liiduga) ja selle aluseks oli Vabariigi Valitsuse kinnitatud memorandum. Ruumilise planeerimise ekspertkogu moodustamise, tegevuse ja volituste ulatuse aluste kontseptsiooni väljatöötamine oli kultuuriministri valitsemisalas. Ruumiloome eksperdirühm tegutses Riigikantselei juures 2018. aasta septembrini, selle tööd koordineeris Riigikantselei koostöös Kultuuriministeeriumiga. Tegemist oli esimese laiapõhjalise pikaajalise foorumiga ruumiloome probleemistiku analüüsimiseks ja lahenduste pakkumiseks. Eksperdirühm esitas 7. veebruaril 2019 Vabariigi Valitsusele aruande, millest nähtub, et riik saaks oma ruumilist keskkonda tunduvalt rohkem väärtustada. Aruandes juhiti tähelepanu sellele, et riigi ruumilise arengu eesmärgid on arengudokumentides terviklikult sõnastamata ning kvaliteetne ruum ei ole riigi tellimusena sõnastatud, mistõttu ei ole kvaliteetne ruum riigi huvina esiplaanil. Eksperdirühma lõpparuandes on välja toodud, et riigi üksikotsuste laiemat ruumimõju ei ole otsuse tegijad sageli teadvustanud. Eksperdirühm tegi ettepaneku asuda ette valmistama ruumiloome üksuse moodustamist, kelle tegevuse üks eesmärk oleks riigi konkurentsivõime suurendamine ruumi kvaliteedi parandamisega. Ruumiloome meeskonna töö olulise osana nähti visioneerivat ja loomingulist tööd, sh riigi ruumi edendavate projektide algatamist, väljatöötamist ja elluviimist (nt EV100 "Hea avalik ruum" jätkuprogramm). Samuti ühiskonnas aktuaalsete ruumiloomet puudutavate kitsaskohtade lahendamisele kaasaaitamist (nt kahanemisega kohanemine, paneelelamute ehk massehituse asendamine või nüüdisajastamine, maapiirkondade ja väikeasulate elukeskkonna säilitamine ja parandamine, ajalooliste hoonete kasutuselevõtmise soodustamine, linnapiirkondade arenguküsimuste koordineerimine, säästva arengu eesmärkide saavutamine, nüüdisaegse õpikeskkonna arendamine jpm).