See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2019) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Riigihange on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine avaliku sektori või äriühingu, kelle üle omab valitsevat mõju avaliku sektori asutus, poolt. Eestis on kehtestatud riigihanke korraldamise reeglid, riigihankega seotud isikute õigused ja kohustused, riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve tegemise, vaidlustuste lahendamise kord ning vastutus nõuete rikkumise eest Riigihangete seadusega. Kui riigihange on edukas siis sõlmitakse eduka pakkujaga hankeleping. Hankeleping on hankija ja ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, sealhulgas kontsessioonileping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd.[1].

Riigihangete seaduse aluseks olevad Euroopa Liidu poolt kehtestatud riigihanke direktiivid ja rakendusaktid on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt.

Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted

Riigihanke korraldamisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:[1]

  1. hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt;
  2. hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;
  3. hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu;
  4. hankija väldib konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;
  5. hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul.

Riigihanke liigid

Mõisted

Hankija on isik/isikud, kes on kohustatud järgima riigihankeseaduses sätestatud korda.

Need on:

1. riik või riigiasutus;

2. kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohalike omavalitsuste ühendus;

3. muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus;

4. sihtasutus, mille üks asutaja on riik või kui üle poolte asutajatest on praeguse loetelu punktis 2 või 3 nimetatud isikud või kui üle poole selle sihtasutuse nõukogu liikmetest määravad punktides 1–3 nimetatud isikud;

5. mittetulundusühing, kui üle poole mittetulundusühingusse kuuluvatest liikmetest on praeguse loetelu punktides 1–3 nimetatud isikud;

6. muu eraõiguslik juriidiline isik.

Pakkuja on isik, kes on esitanud hankemenetluses pakkumuse või esialgse pakkumuse. Taotleja on isik, kes on esitanud hankijale hankemenetluses osalemise taotluse piiratud hankemenetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi korral.

Riigihangete seadus

Seadusega tagadakse hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, taotlejate/pakkujate võrdne kohtlemine ning konkurentsi tõhus ärakasutamine riigihankel.[3]

Riigihankega hangitavate asjade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel kasutatakse maksumaksja raha ning hankija kasutuses olevad varud on piiratud. Maksumaksja rahaga tuleb käituda heaperemehelikult. Sellepärast tuleb riigihanke korraldamisel kasutada raha eesmärgipäraselt, võtta soodsaid pakkumisi ja kulutada otstarbekalt.

Et täita riigihangete seaduse eesmärke peab saama kõiki hankemenetluses tehtavaid hankija tegevusi ja otsuseid kontrollida, järgides detailselt hankemenetluse reegleid.

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 "Riigihangete seadus1". Vaadatud 11.02.2021.
  2. Riigihangete piirmäärad. Riigihanked. Rahandusministeeriumi veebisait.
  3. Riigihangete seadus. (2017). Riigi Teataja I, 3; Riigi Teataja I, 01.07.2017, 1. [1]

Välislingid