See artikkel räägib reekviemist kui jumalateenistusest; reekviemi kui iseseisva muusikateose kohta vaata artiklit Reekviem (muusika); Erkki-Sven Tüüri teose kohta vaata Reekviem (Tüür); Aleksandra Marinina kriminaalromaani kohta vaata artiklit Reekviem (Marinina); Eesti filmi kohta vaata artiklit Reekviem (film); Mozarti heliteose kohta vaata Reekviem (Mozart). |
Reekviem (ladina k requiem) on katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks. Algselt olid reekviemi osade meloodiate aluseks gregoriuse koraalid ja ladinakeelsed tekstid. See oli ja on ka praegu katoliku kiriku leinamissa aluseks. Esimese reekviemi, iseseisva teosena, kirjutas Johannes Ockeghem(1410–1497). See oli esimene mitmehäälselt polüfooniliselt komponeeritud teos, erinevalt reekviemist gregoriaani koraali põhjal, mis on ühehäälne.
Requiem aeternan dona eis, Domine
Kyrie eleison, Christe eleison, Kyrie eleison.
Requiem aeternam
Absolve Domine
1.Dies irae! Dies illa. 2.Tuba mirum, 3.Rex tremendae, 4.Recordare, 5.Ingemisco, 6.Confutatis, 7.Lacrimosa.
1.Domine Iesu Christe, 2.Hostias.
Sanctus, sanctus, sanctus Domine, Deus Sabaoth
Agnus Dei, qui tollis peccata mundi, dona eis requiem
Lux aeterna luceat eis, Domine
Pie Jesu, dona eis requiem
Libera me Domine
In paradisum deducant te Angeli
Tsitaadid Vikitsitaatides: Reekviem |