Raamatupidamine (inglise keeles accounting, saksa keeles die Buchführung) on kitsamas tähenduses majandusüksuse tegevuste (majandustehingute) ja selle tulemuste kohta arvestuse ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteem.[1][2]
Raamatupidamine laiemas mõttes on majandusüksuse majandustehingute tulemuste täieliku dokumenteeritud arvestuse süsteem, mille osad on vastastikuses sõltuvuses. Raamatupidamise süsteemi kuuluvad:
Eestis reguleerib raamatupidamiskohustuslaste raamatupidamise nõudeid raamatupidamise seadus. EV kehtiva raamatupidamise seaduse kohaselt võib raamatupidamismeetodi jagada alljärgnevalt:
Raamatupidamises kasutatavad arvestuspõhimõtted ning alusprintsiibid ja informatsiooni esitusviis peavad jälgima Eesti head raamatupidamistava.
Raamatupidamisregistrite pidamine on mistahes tahes kandjatel (raamatutes, kaartidel, perfolintidel, raamatupidamisprogrammides, magnetketastel, CD-del, jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteem. Nimetatud süsteem peab tagama majandusüksuse tegevuse kohta aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise lähtudes Eesti heast raamatupidamistavast.
Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend. Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada.
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab raamatupidamise kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.
Raamatupidamist võib teostada kas kassapõhiselt või tekkepõhiselt. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud.
Raamatupidamise aastaaruanne on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse aastaaruande koosseisus iseseisva aruandena[4], mille eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruandest ehk bilansist koos kasumiaruandega, rahavoogude aruandest ning omakapitali muutuste aruandest, lisadest ning muudest nõutavatest dokumentidest.
Raamatupidamiskohustuslik majandusüksus on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele (2002) kohustatud raamatupidamise aastaaruande koostama iga lõppenud majandusaasta kohta[4]. Raamatupidamise aastaaruanne tuleb esitada Äriregistrile 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Alates 2010. aasta 1. jaanuarist tuleb Eestis Äriregistrile raamatupidamise aastaaruanne esitada elektrooniliselt. Elektrooniline raamatupidamise aastaaruanne põhineb Eesti jaoks välja töötatud XBRL-taksonoomiatel.
![]() |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Raamatupidamine |