Peetri kihelkond ka Järva-Peetri kihelkond (lühend Pee; saksa keeles Kirchspiel St. Petri in Jerwen) oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Piirkonna ajalugu

Peetri kirikukihelkond moodustati 13. sajandil tõenäoliselt varasema muinaskihelkonna kohale.

13. ja 14. sajandi vahetusel rajati kihelkonda Järva-Peetri kirik.

Peetri kihelkonna mõisad

• Ataste mõis (Alexanderhof) – Aruküla mõisa kõrvalmõis
• Ammuta mõis (Ammuta) – Pähu mõisa kõrvalmõis
• Aru mõis (Aru) – rüütlimõis
• Aru mõis (Arrohof) – poolmõis
• Aru mõis (Arro) – Koigi mõisa karjamõis
• Enari mõis (Ennarm) – rüütlimõis
• Esna mõis (Orrisaar) – rüütlimõis, Küti kõrvalmõisaga
• Huuksi mõis (Hukas) – rüütlimõis
• Kodasema mõis (Koddasem) – rüütlimõis
• Koigi mõis (Koik) – rüütlimõis
• Koordi mõis (Kirrisaar) – rüütlimõis
• Köisi mõis (Keis) – rüütlimõis
• Küti mõis (Kütti) – Esna mõisa kõrvalmõis
• Lähevere mõis (Lehhewer) – Päinurme mõisa karjamõis
• Müüsleri mõis (Seinigal, Senegall) – rüütlimõis
• Olli mõis (Olli) – Viisu mõisa karjamõis
• Palasi mõis (Pallas) – Päinurme mõisa karjamõis
• Suur-Palu mõis (Pallo) – rüütlimõis
• Peetri kirikumõis (St. Petri) – kirikumõis rüütlimõisa staatuses
• Prandi mõis (Brandten, Kardina) – rüütlimõis
• Põhjaka mõis (Pohjack) – rüütlimõis
• Päinurme mõis (Assik) – rüütlimõis
• Sargvere mõis (Sarkfer) – rüütlimõis
• Silmsi mõis (Silms) – rüütlimõis
• Suur-Öötla mõis (Gross-Oethel) – rüütlimõis
• Viisu mõis (Wieso) – rüütlimõis, Olli karjamõisa ja Korba poolmõisaga
• Vodja mõis (Wodja) – rüütlimõis, Aru karjamõisaga ja Lasputre poolmõisaga
• Väike-Kareda mõis (Essensberg) – rüütlimõis
• Väike-Öötla mõis (Klein-Oethel) – rüütlimõis^[1]
• Korba poolmõis (Korba), eraldati Silmsi mõisast 1822. aastal^[2].

Peetri kihelkonna mõisavallad

Peetri kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad:

• Aru mõisavald (Gemeinde Aru)
• Esna mõisavald (Gemeinde Orrisaar)
• Huuksi mõisavald (Gemeinde Hukas)
• Kodasema mõisavald (Gemeinde Koddasem)
• Koigi mõisavald (Gemeinde Koik)
• Koordi mõisavald (Gemeinde Kirrisaar)
• Köisi mõisavald (Gemeinde Keis)
• Müüsleri mõisavald (Gemeinde Seinigal)
• Palu mõisavald (Gemeinde Pallo)
• Peetri mõisavald (Gemeinde St. Petri)
• Prandi mõisavald (Gemeinde Brandten)
• Põhjaka mõisavald (Gemeinde Pohjack)
• Päinurme mõisavald (Gemeinde Assik)
• Sargvere mõisavald (Gemeinde Sarkfer)
• Silmsi mõisavald (Gemeinde Silms)
• Suur-Öötla mõisavald (Gemeinde Gross-Oethel)
• Vaali mõisavald(Gemeinde Wahlhof)
• Viisu mõisavald (Gemeinde Wieso)
• Vodja mõisavald (Gemeinde Wodja)
• Väike-Kareda mõisavald (Gemeinde Essensberg)
• Väike-Öötla mõisavald (Gemeinde Klein-Oethel)

Peetri kihelkonna vallad alates 1866

• Esna vald (Orrisaar) – 1916 nimetati ümber Ruusa vallaks
• Koigi vald (Koik)
• Huuksi vald (Hukas) – 1892 liideti Koigi vallaga
• Kodasema vald (Koddasem) – 1892 liideti Esna vallaga
• Koordi vald (Kirrisaar) – 1893 liideti Esna vallaga
• Müüsleri vald (Seinigal) – 1892 liideti Esna vallaga
• Palu vald (Pallo) – 1892 liideti Sargavere vallaga
• Prandi vald (Brandten) – 1892 liideti Sargavere vallaga
• Päinurme-Vaali vald (Assik mit Wahlhof) – 1875 eraldati eraldi valdadeks
• Sargvere vald (Sarkfer) – 1906 liideti Paide kihelkonna Mäo vallaga
• Silmsi vald (Silms) – 1892 liideti Koigi vallaga
• Viisu vald (Wieso) – 1893 liideti Esna vallaga
• Vodja vald (Wodja mit Arrohof) – 1892 liideti Esna vallaga
• Väike-Kareda – Köisi vald (Essensberg-Keis) – 1892 liideti Koigi vallaga
• Öötla vald (Oethel) – 1892 liideti Esna vallaga

1875 moodustatud vallad

• Päinurme vald (Assik) – 1892 liideti Koigi vallaga
• Vaali vald (Wahlhof) – 1893 liideti Koeru kihelkonna Udeva-Norra vallaga

Kihelkonna alad tänapäeval

Nüüdisajal jäävad kihelkonna maad Järva maakonda.

Viited

Kirjandus

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 513–517.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d lk. 92-93.
• Rudolf Stokeby. Ajalooline traditsioon Peetri kihelkonnast 1929. a. Eesti Kirjandusmuuseum. 2008.

Välislingid

• Peetri kihelkonnast Eesti mõisaportaalis