Paul Maxime Nurse | |
---|---|
![]() | |
Sündinud |
25. jaanuar 1949 Norwich, Norfolk, Inglismaa |
Alma mater | Birminghami ülikool |
Abikaasa | Anne Teresa Talbott |
Lapsed | 2 tütart |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | rakubioloogia, geneetika, rakutsükkel |
Töökohad | Londoni Kuninglik Selts, Francis Cricki Instituut, Berni ülikool, Edinburghi ülikool, Sussexi ülikool, Rockefelleri ülikool, Oxfordi ülikool, Cancer Research UK, Bristoli ülikool |
Tunnustus | Nobeli meditsiiniauhind (2001) |
Sir Paul Maxime Nurse (sündinud 25. jaanuaril 1949) on inglise geneetik, Kuningliku Seltsi endine president ning Francis Cricki Instituudi tegevjuht ja direktor.[1][2] Talle anti 2001. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind koos Leland Hartwelli ja Tim Huntiga rakutsüklit kontrollivate valgurakkude avastamise eest.[3]
Nurse'i ema läks Londonist Norfolki Norwichi linna ja elas enne Nurse'i sündi sugulaste juures, et varjata Nurse'i abieluvälist päritolu[4]. Oma elu lõpuni teeskles emapoolne vanaema tema ema ja ema tema õde.[5]
Pauli kasvatasid üles tema vanavanemad Loode-Londonis.[6] Ta sai hariduse Lyon Parki koolis Alpertonis ja Harrow' maakonna gümnaasiumis. Oxfordi, Cambridge'i, Sussexi ja Yorki ülikool lükkasid tema taotlused tagasi, kuna ta ei olnud õppinud nõutavat võõrkeelt. Talle pakuti kohta Birminghami ülikoolis tingimusel, et ta õpib esimesel aastal prantsuse keelt. Ta sai bioloogia bakalaureusekraadi 1970. aastal Birminghami ülikoolis ja doktorikraadi 1973. aastal East Anglia ülikoolis Candida utilis'e uurimise eest. Seejärel töötas ta järeldoktoritööna Berni ülikoolis, Edinburghi ülikoolis ja Sussexi ülikoolis.
Nurse ei teadnud, et tema "õde" oli tegelikult tema ema, kuni 50. eluaastateni: tema taotlus elamisloa saamiseks Ameerika Ühendriikides, sellal kui ta oli Rockefelleri ülikooli president, lükati tema üllatuseks tagasi, vaatamata sellele, et ta oli Nobeli auhinna laureaat, ülikooli president ja rüütel. Selle põhjuseks oli asjaolu, et ta oli esitanud lühikese vormi Ühendkuningriigi sünnitunnistusest, kus tema vanemaid polnud nimetatud. Täieliku sünnitunnistuse taotlemisel avastas ta oma imestuseks tõe.[6][7]
Nurse jätkas järeldoktorantuuri kuus aastat (1973–1979) Edinburghi ülikoolis Murdoch Mitchisoni laboris.[8]
1976. aastal tuvastas Nurse pärmis[9][10] Schizosaccharomyces pombe geeni CDC2. See geen kontrollib rakutsükli progresseerumist G1-faasist S-faasi ja üleminekut G2-faasist mitoosi. 1987. aastal tuvastas Nurse inimese homoloogse geeni CDK1, mis kodeerib tsükliinisõltuvat kinaasi.[11]
1984. aastal läks Nurse tööle Imperial Cancer Research Fundi (ICRF, praegu Cancer Research UK). 1988. aastal asus ta Oxfordi ülikooli mikrobioloogia osakonna juhatajaks. Seejärel naasis ta 1993. aastal teadusdirektorina ICRF-i ja nimetati 1996. aastal ICRF-i peadirektoriks. 2003. aastal sai temast New Yorgi Rockefelleri ülikooli president, kus ta jätkas tööd pärmi rakutsükliga[12]. 2011. aastal sai Nurse Suurbritannia meditsiiniuuringute ja innovatsiooni keskuse[13] (praegu Francis Cricki instituut), direktoriks ja tegevjuhiks.
30. novembril 2010 asus Nurse astrofüüsik Martin Reesi järel viieks aastaks ametisse Kuningliku Seltsi presidendina.
Lisaks Nobeli auhinnale on Nurse saanud muidki autasusid. Ta valiti 1987. aastal Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni liikmeks ja 1989. aastal Kuningliku Seltsi liikmeks[14][15] ning 1998. aastal Meditsiiniteaduste Akadeemia asutajaliikmeks. 1995. aastal pälvis ta Pezcoleri fondi – AACRi rahvusvahelise auhinna, ta sai kuningliku medali ja temast sai USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige. Meditsiiniliste uuringute eest sai ta Albert Laskeri auhinna 1998. aastal. Nurse löödi rüütliks 1999. aastal. 2002. aastal pälvis ta Auleegioni orden ja Ameerika Akadeemia kuldplaadi auhinna[16]. Samuti autasustati teda 2005. aastal Copley medaliga. Ta valiti 2006. aasta aprillis Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia auliikmeks. Nurse oli 2007. aastal Hope Fundsi põhiuuringute tipptaseme preemia saaja. 2013. aastal pälvis ta Maailma Kultuurinõukogu Albert Einsteini ülemaailmse teaduspreemia.[17] 2015. aastal valiti ta Hiina Teaduste Akadeemia[18] välisakadeemikuks ja võitis Kanadas Ottawas Henry G. Frieseni terviseuuringute rahvusvahelise auhinna.[19][20]
Nurse on saanud üle 60 aukraadi ja stipendiumi, sealhulgas 2002. aastal Bathi ülikoolist, 2003. aastal Oxfordi ülikoolist, 2003. aastal Cambridge'i ülikoolist, 2003. aastal Kenti ülikoolist, 2012. aastal Warwicki ülikoolist (loodusteaduste doktor)[21] 2013. aastal Worcesteri ülikoolist [22] (loodusteaduste doktor), 2014. aastal Londoni Linnaülikoolist[23] (loodusteaduste doktor) ja 2017. aastal McGilli ülikoolist[24] (loodusteaduste doktor). Samuti nimetati ta 2012. aastal Kuningliku Inseneriakadeemia [25] ja Briti Ühingu auliikmeks.[26] 2016. aasta juulis teatati, et temast saab järgmine Bristoli ülikooli kantsler.[27] [28]
Nurse abiellus 1971. aastal Anne Teresaga (neiuna Talbott). Neil on kaks tütart: Sarah, kes töötab ITV-s, ja Emily, kes on füüsik Londoni Ülikooli kolledžis ja CERN-is.[29] Ta kirjeldab end skeptilise agnostikuna.
2014. aasta augustis oli Nurse üks 200 avaliku elu tegelasest, kes allkirjastas kirja The Guardianile, milles avaldati lootust, et Šotimaa hääletab septembris iseseisvusreferendumil Ühendkuningriigi liikmeks jäämise poolt.[30]
((netiviide))
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)