Paljassaare | |
---|---|
Paljassaare Tallinna ja Põhja-Tallinna raamis | |
Pindala | 3,95[1] km² |
Elanikke | 600 (01.01.2020)[2] |
| |
Koordinaadid | 59° 28′ N, 24° 42′ E |
Paljassaare asumi kaart |
Paljassaare on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum on kolmest küljest ümbritsetud merega, Paljassaare lahe ja Kopli lahega ning piirneb Kopli, Sitsi ja Karjamaa asumiga. Paljassaare asumi pindala on 3,95 km2.[1]
Paljassaare poolsaare põhiosa on kaks saart (Väike ja Suur Paljassaar). Kuna karjamaadena kasutatavad saared olid üsna lagedad, hakati neid kutsuma Paljassaareks.[3]
Vanimad andmed Paljassaarte kohta pärinevad 1250. aastast, mil neid on mainitud taanikeelses allikas Karlsø (Karisaarte) nime all. Poolsaar koosneb põhiliselt kahest saarest (Väike ja Suur Paljassaar) ning Tükipealse poolsaarest. Saared kuulusid 13. sajandil tsistertslaste nunnakloostrile, kuid 1348. aastal läksid Väike Paljassaare ja Suur Paljassaare saared Tallinna linna omandusse. 1689. aastal anti saared Rootsi riigile, kuid 18. sajandil sai Tallinn need tagasi.[3]
Aastatel 1821–1823 rajati Väikese Paljassaare tipu lähedale Valge torn, mida ümbritses veega täidetud vallikraav. Krimmi sõja ajal (1853–1856) fort lõhuti, sest kardeti selle langemist inglaste ja prantslaste kätte. Selle torni ümbrust hakati kasutama merelt märkilaskmiseks.[3]
Saartele kolisid 20. sajandi algul kaluripered. Peeter Suure Sadama süvendamisel saadud pinnast kasutati aastatel 1912–1917 Paljassaarte ja Tükipealse poolsaare vahelise väina täitmiseks. Selle tegevuse tulemusel hakkas moodustuma Paljassaare poolsaar.[3]
Pärast kindlustuste ehitajate lahkumist asusid saarele taas elama kaluripered. Paljassaarel oli enne 1940. aastat kaks kaluriküla. Poolsaare Kopli-poolses osas asus umbes 70 elumaja, kus elas 400 inimest. Selles piirkonnas asus ka merekarantiini hoone. Paljassaare tagumises osas oli kuue taluga Tagasaare küla.[3]
1950. aastatel rajati Paljassaare lõunaossa väike stalinistliku arhitektuuriga linnaosa. Paljassaare idarannikul valmis 1969. aastal Tallinna Merekalasadam, mis kuulub 1992. aastast AS Tallinna Sadamale. 1970. aastal rajati poolsaarele Eesti Kalatööstuse tootmiskoondis Ookean.[3]
Aasta | Arvestuslik rahvaarv[4][5][1] |
---|---|
2020 | 600 |
2017 | 512 |
2016 | 590 |
2015 | 584 |
2014 | 583 |
2013 | 582 |
2012 | 578 |
2011 | 573 |
Paljassaare asumi elanikkond on võrdlemisi eakas: 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased aga 20–31%. Eestlased moodustasid asumi elanikkonnas alla poole.[6]
Asumi territooriumile jäävad Paljassaare sadam, Lahesuu sadam ja Katariina kai. Üks olulisemaid ehitisis on reoveepuhastusjaam, mida on mitu korda laiendatud ja rekonstrueeritud (viimati aastatel 2006–2007).[3]
Paljassaare poolsaare põhja- ja lääneosas paikneb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Paljassaare hoiuala. See hoiuala on üleeuroopalise tähtsusega linnuala, kus on registreeritud 229 liiki linde (oktoober 2012). Paljassaare hoiuala moodustati 16. juuni 2005 Eesti Vabariigi valitsuse määrusega “Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas” määruses nimetatud linnu- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitseks.
Paljassaare asumis asub Pikakari rand, mis on avalik supelrand. See rand avati 2007. aastal.[3]
((raamatuviide))
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Paljassaare |