Naiskodukaitse (NKK) on Kaitseliidu naisorganisatsioon, mille eesmärk on naiste kaasamine riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse [1]. NKK loodi 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga. [1] NKK taasasutati 20. septembril 1991 ja selle esinaiseks sai Dagmar Mattiisen.[2]
Naiskodukaitsjate juhtlause on "Minu kohus!". Nende keskne sümbol on liiliarist, mis on ühtlasi ka nende logo.
Ajalugu
Nõukogude Venemaa kommunistlik riigipöördekatse 1. detsembril 1924 Eestis andis tõuke NKK arengule. 1924. aasta detsembris loodi esimesed NKK jaoskonnad, sel ajal Kaitseliidu naisüksuste nime all. Kõige esimeseks jaoskonnaks peetakse naisüksust Lindade kompanii, mis kuulus Kaitseliidu Tallinna Maleva, Kalevi malevkonna juurde. NKK loomisel oli eeskujuks Soomes juba populaarsust kogunud samalaadne organisatsioon Lotta Svärd, mis loodi 1921. aastal sealse kaitseliidu toetuseks.
NKK loodi 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu eriorganisatsioonina. NKK asutati, sest riik ootas Kaitseliidu ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt. NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaküsimused.
NKK oli oma aja kohta väga edumeelne naisorganisatsioon. Sellesse kuulumine oli ühiskonnas prestiižne, sest liikmeks vastuvõtmisel kaaluti soovijaid väga hoolikalt. Enamuse liikmeskonnast moodustasid vastutustundlikud ja haritud naised nagu taluperenaised, õpetajad, kontoriametnikud jne. Enne teist maailmasõda kuulus NKK ridadesse umbes 17 000 liiget üle Eesti. NKK juhtkond koosnes eranditult Eesti ühiskonnas tuntud ja tunnustatud tegelastest.
- 27. juuni 1940 – pärast juunipööret likvideeriti NKK koos Kaitseliidu ja teiste eriorganisatsioonidega. Mitmed selle asutajad ja liikmed vangistati ja hukati.[3]
- 17. veebruar 1990 – võeti Kaitseliidu taastamisel aluseks kunagised programmdokumendid ning ajutises põhikirjas sätestati muuhulgas ka Kaitseliidu naisorganisatsiooni loomine.
- 30. märts 1990 – Kongutas ja suvel Järvakandis tehti esimesed, kuid käegakatsutavate tulemusteta jäänud katsetused NKK taasloomiseks. Hoolimata esialgsetest ebaõnnestumisest ei loobutud NKK taasasutamise ideest. Kaitseliit püüdis saavutada kunagist taset ning seetõttu sooviti kindlasti taastada ka eriorganisatsioonid.
- 20. september 1991 – peetakse NKK tegelikuks taasasutamise kuupäevaks, kuna pärast seda on NKK pidevalt tegutsenud.
- 1997. aasta – NKK tähistas oma 70. aastapäeva. Selleks ajaks oli kehtestatud kord NKK-ssse astumiseks, olid olemas liikmekaardid, eelarvelised vahendid oma tegevuse planeerimiseks ja mis kõige tähtsam – stabiilne liikmeskond. Samast aastast pärinevad NKK keskorgani juures ka esimesed dokumendid ringkondade tegevusest ja organisatsiooni liikmeskonnast.
- 1998 – hakati korraldama ringkondade esinaiste õppepäevi. Töötati välja NKK ühtne vormiriietus. NKK osales esimest korda pärast iseseisvuse taastamist võidupüha paraadil.
- 2002. aasta jaanuar – Kaitseliidu keskkogu kinnitas NKK üldlipu ja teenetemedali. Toronto Eesti Võitlejate Ühing annetas NNK-le lipu, mis anti üle 23. juunil 2002 Põlvas.
- 2003 – Naiskodukaitsjaid hakati kaasama Kaitseliidu moodustatavatesse üksustesse.
- 2008–2009 – ringkondades asusid tööle palgalised instruktorid.
- 2008 – ringkondades hakati korraldama ühtset nelja mooduliga baasväljaõpet, mis ühtlustas oluliselt varasemat piirkondlikku väljaõpet.
- 2010 – keskkogus kinnitati esimene arengukava perioodiks 2010–2013.
- 2013 – tööd alustasid NKK sümboolikakomisjon ja NKK ajalookomisjon. Seoses uue Kaitseliidu seadusega valiti esimest korda NNK esindajad Kaitseliidu keskkogusse.
- 2016 – kinnitati ohutushoiu kursuse õppekava.
- 2018 – anti vabatahtlike initsiatiivil välja "Ole valmis!" mobiilirakendus, kust leiab juhiseid eri olukordades käitumiseks, soovituslike koduste varude nimekirjad, kasulikud telefoninumbrid otsehelistamise võimalusega jne.
Juhtimine
NKK keskjuhatuses on seitse liiget: esinaine ning kuus vabatahtlikku naiskodukaitsjat [1]. Juhatusse kuuluvad esinaine Airi Tooming, Taive Saar, Teele Raja, Triin Seppet, Liisa Pedoksaar, Sirje Sarapu.
NKK esinaised läbi aegade:
Koosseis
NKK jaguneb vastavalt maakonnapiiridele 15 ringkonnaks ning iga ringkond omakorda jaoskondadeks. Ringkondi ja jaoskondi juhivad viieliikmelised juhatused, mis koosnevad vabatahtlikest naiskodukaitsjatest.
Naiskodukaitse 15 regionaalset ringkonda on Alutaguse, Jõgeva, Harju, Lääne, Järva, Põlva, Rapla, Pärnumaa, Saaremaa, Sakala, Tallinna, Tartu, Valga, Viru ja Võrumaa ringkond.
Liikmeskond
NKK liikmed jagunevad tegev-, noor-, toetaja- ja auliikmeteks. 2023. aasta septembri lõpu seisuga on NKK-s enam kui 3800 liiget.
- Tegevliige on vähemalt 18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab NKK eesmärke ning osaleb NKK tegevuses ja väljaõppes.
- Noorliige on 16-18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab NKK eesmärke ning osaleb NKK tegevuses ja väljaõppes.
- Toetajaliige on vähemalt 18-aastane Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab NKK eesmärke ja aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele.
- Auliige on NKK ees silmapaistvate teenete eest NKK auliikmeks valitud Eesti või välisriigi kodanik.
Ülesanded
NKK ülesannete hulka kuuluvad:
- koostöö tegemine Kaitseliiduga, osaledes Eesti iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitses ning kodanike julgeoleku kindlustamises;
- isamaaliste vaadete levitamine ja rahvuslike tunnete süvendamine;
- rahva kaitsetahte kasvatamine;
- liikmete koolitamine, õpetades neid välja vajalike erialaliste tegevuste jaoks ja suurendades nende toimetulekuvõimet hädaolukordades;
- väljaõppe pakkumine liikmetele ja teistele isikutele, et suurendada rahva igapäevaturvalisust ja keskkonnasäästlikku eluviisi;
- kodanikualgatusliku tegevuse kaudu naiste ühiskondliku aktiivsuse suurendamine;
- naise ja pere rolli väärtustamine ühiskonnas.
Tegevus
Naiskodukaitsjate väljaõppe hulka kuuluvad baasväljaõpe, erialaväljaõpe, juhtide õpe ja instruktorite õpe.
Baasväljaõppe (BVÕ) eesmärk on anda kõikidele liikmetele alusteadmised organisatsioonist, esmaabist, välitoitlustamisest, sõdurioskustest ja ohutushoiust. Baasteadmised võimaldavad neil organisatsioonis tegutseda ja erialaselt spetsialiseeruda. Baasväljaõppe läbimine on kohustuslik igale liikmele.
Baasväljaõppe läbimisel valib iga liige endale eriala, millele spetsialiseeruda. Erialaväljaõppe valikute hulka kuuluvad avalikud suhted, meditsiin, side ja staap, toitlustamine, kultuur, sport, formeerimine ja noortejuhiks saamine. Igal erialagrupil on grupijuht, kes koordineerib grupi tegevust.
Juhtide ja instruktorite õpet viiakse läbi Kaitseliidu Koolis. Erialaseid üle-eestilisi kursuseid viib läbi ka NKK.
Üle aasta toimub üleriigiline NKK spordilaager, lisaks korraldatakse väiksemaid kohapealseid laagreid.
NKK osaleb Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel, iga-aastasel võidupüha paraadil, Kaitseliidu suvepäevadel ning nii laskevõistlustel kui ka muudel spordivõistlustel. Tähistatakse ka NKK aastapäeva, Kaitseliidu aastapäeva ja NKK mälestuspäeva. Lisaks on naiskodukaitsjad osalenud koormusmatkadel nagu Eel-Erna, Erna retk, Põrgupõhja retk ja Admiral Pitka luureretk.
