See artikkel vajab toimetamist. (September 2011) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat
Lühend NKVD
Asutatud 1934
Tegevuse lõpetanud 1946
Eesmärk NSV Liidu sise- ja riikliku julgeoleku tagamine
Peakorter Moskva
Asukoht Lubjanka väljak
Emaorganisatsioon NSV Liidu RKN

Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутренних дел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.

Siseasjade Rahvakomissariaat, algselt VSFNV Siseasjade Rahvakomissariaat (Народный Комиссариат Внутренних Дел РСФСР, lühend НКВД РСФСР), moodustati 10. novembril (28. oktoobril vkj) 1917 II Ülevenemaalise Nõukogude kongressi dekreedi ("Об учреждении Совета Народных Комиссаров", "Rahvakomissaride Nõukogu asutamisest") alusel.

1946. aasta märtsis nimetati kõik rahvakomissariaadid ümber ministeeriumiteks ning NKVD-st sai Nõukogude Liidu Siseministeerium (MVD)

Ülesanded ja asukoht

Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi olulisemad funktsioonid olid:

NKVD embleem

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi peakorter asus Moskvas Lubjanka väljakul asuvas hoonekompleksis.

Juhid ja organisatsioon

 Pikemalt artiklis NKVD struktuur

10. juulil 1934 loodi seniste NSV Liidu liiduvabariikide Rahvakomissaride nõukogude allunud Siseasjade Rahvakomissariaatide asemel NSV Liidu Kesktäitevkomitee otsusega NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu liikmele NSV Liidu siseasjade rahvakomissarile alluv NKVD, millele allusid struktuuriüksustena NSV Liidu liiduvabariikide NKVD-d.

Struktuur seisuga 1. jaanuar 1944

1937-1938 Ukrainas Vinnitsa massimõrvas NKVD poolt hukatute ühishaua ekshumatsioon (1943)

NSV Liidu NKVD tegevus välisriikide suhtes

1938. aastal poliitiliste repressioonide kartuses NSV Liidust emigreerunud riikliku julgeoleku majori Aleksandr Orlovi poolt 15. veebruaril 1957 Ameerika Ühendriikide Senati Erikomisjoni ees antud tunnistuste kohaselt oli NSV Liidus 1938. aastaks välja kujunenud 8 peamist tegevussuunda:

  1. Diplomaatiline luure, teabe kogumine kapitalistlike riikide kavatsustest ning omavahelistest suhetest. Peamine ülesanne ära arvata kapitalistlike riikide kavatsused NSV Liidu suhtes;
  2. Sõjaline luure, maksimaalse teabe kogumine Lääne ja Ida riikide maade sõjalisest potentsiaalist, samuti leiutistest sõjalises valdkonnas sh. uutest relvastusliikidest, uutest allveelaevadest, uutest pommiliikidest jne.;
  3. Tööstusspionaaž (teadus-tehniline luure), teabe kogumine läänes (esmajoones Ameerikas) kasutatavate uute leiutiste kohta;
  4. Majandusluure, teabe kogumine NSV Liidu poolt lääneriikidega sõlmitavate kaubatehingute tausta ning majandusliku tasuvuse ning kasulikkuse kohta;
  5. Desinformatsioonitegevus, teabekogumine ning valeandmete levitamine NSV Liidu kavatsustest ja selle kinnitamiseks võltsitud dokumentide levitamine;
  6. Välisriikide poliitika mõjutamine, teabe kogumine ja mõjuagentide värbamine ning nende kaudu NSV Liidule vajalike poliitiliste otsuste saavutamine;
  7. Välisriikide valitsuse mõjutamine, välisriikide valitsuse otsuste mõjutamine, nende maade riigivalitsusorganites olevate nõukogude agentide kaudu;
  8. Diversiooni- ehk partisanitegevus, mis on suunatud sõjaliste objektide, arsenalide, sõjalaevade jms vastu, milleks kasutati väljaõppelaagrid, kus valmistati ette luure-diversioonigruppe;

NKVD tegevus nõukogude võimu vastaste suhtes

1932. aastal moodustati kolm eriõppeasutust luure-diversioonialase ettevalmistuse andmiseks: 2 kooli Punaarmee Staabi IV Valitsuse ja 1 (Harkovis) OGPU alluvusega, mis valmistas ette diversante illegaale.

13. juunil 1934 allutati otse NKVD Sekretariaadile NKVD juures asuv Eriotstarbeline grupp (Спецгруппа особого назначения при НКВД СССР - СГОН), Jakov Serebrjanski (Bergman) juhtimisel, mille alluvuses moodustatakse 20 residentuuri maailma erinevates maades (Euroopa, Aasia ja Ameerika) ning mille juures asub ka illegaalsete luurajate-diversantide kool;

Teenistus NKVD-s ja selle allüksustes

NKVD töötajate auastmed ja eriauastmed

NSV Liidu Siseasjade rahvakomissariaat ja selle allüksused olid üles ehitatud sõjaväelise struktuurina, samuti allusid NKVD töötajad sõjaväemäärustele, sellest tulenevate kohustuste ja õigustega. Kuigi NKVD struktuur hõlmas väga erinevaid tegevusvaldkondi, siis omasid sõjaväelisi ning hiljem ka eriauastmeid, esmavaatlusel ka sõjaväeteenistustega mitteseotud isikud- kinnipidamiskohtade valitsuses GULAG-is jm, kuid lähtuvalt NSV Liidu kaadripoliitikast, kus "kaadrid otsustavad kõik", suunati enda suutlikkust tõestanud NKVD ametnikud hoolimata erialasest ettevalmistusest kommunistlikule parteile antud hetkel vajalikku rahvamajandusharusse.

Pärast 1934. aastal NKVD koosseisus alustatud struktuurimuudatuste jätkuna tehti 1935. aasta sügisel ka "NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse töötajate teenistuse põhimäärus"[1] ning kehtestati senisest sõjaväelistest auastmetest erinevad personaalsed auastmed.

NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi sõjavägede lojaaluse ja sõjalise vastuluurega tegeleva Eriosakonna töötajad, kasutasid aga vastavalt NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi ja NKVD ühiskäskkirja alusel "nende poolt teenindatavate sõjaväeosade eraldusmärke/vormi ning poliittöötajate auastmeid.

Ülejooksikud ja põgenikud, NKVD-st

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "ПОЛОЖЕНИЕ о прохождении службы начальствующим составом Главного управления государственной безопасности Народного Комиссариата Внутренних Дел Союза ССР". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. jaanuar 2010. Vaadatud 4. jaanuaril 2010.

Kirjandus

Välislingid

Kategooriad