Moeturismi saab määratleda kui „nähtust reisivatest inimestest ning peatumas sihtkohtades väljaspool nende tavalist elukeskkonda, et nautida, katsetada ja võimalik, et ka tarbida moodi“. Moeturism on nišituru segment, mis on välja arenenud kahest peamisest sektorist: kultuuriturism ja ostuturism.[1]
Rahvusvahelised linnad kasutavad üha rohkem kultuurilisi tööstusharusid turismi arenguks, et tõsta nende majanduslikku vara ja hoida enda positsiooni globaalsel turul.[2] Moeturism on alternatiivne turismivorm, mis tõmbab ligi turiste erinevatest maailma osadest. Turistid tahavad leida kohti, mis rahuldavad nende vajadusi ja soove. Moeturismis otsitakse uusi riideid, kingi, kotte, ehteid ja üleüldse kogemust sihtkoha kultuurist, mis kajastaks selle koha loovust ja innovaatilisust.[1] Paljudes pealinnades korraldatakse vähemalt kaks korda aastas üritusi (näiteks moeetendusi), millega proovitakse saada rohkem tuntust.[2]
15. sajandi alguses oli mood väga tähtis Prantsusmaal. Kuningas Charles IIV paluti luua eraldi moe organisatsioon, isegi kui paljud inimesed ei toetanud seda ideed. 18. sajandil suurenes inimeste teadlikkus moe tähtsusest. Uudisteagentuurid ja moeajakirjad hakkasid trükkima eredates värvides läikivaid ajalehti ja ajakirju.[1]