Matsalu rahvuspark Pindala
494,8 km² Tüüp
rahvuspark Moodustatud
1957
Luiged Matsalu lahel Vaade Keemu linnuvaatlustornist Kasari jõe suudme poole Matsalu roostik Kasari jõgi Kasari vanalt sillalt Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis . See on moodustatud pesitsevate , sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Rahvuspark jääb Lääneranna ja Lääne-Nigula valla territooriumile.
Kaitseala pindala on 494,8 km², sellest on maismaad 215,0 km² ja vett 278,9 km².[1] Matsalu lahte , selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu alates Risti-Virtsu maanteesillast, lahe ja jõe kaldaroostikke , üleujutatavat Kasari jõe luhta , rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart, millest suurimad on Tauksi , Liia , Sõmeri , Kumari ja Papilaid . Teised tuntud laiud on Sipelgarahu ja Tondirahu .
Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal. 1976 kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Alates 2004 kannab ta nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala ning Lihula ja Tuhu maastikukaitseala . Matsalu rahvuspark kattub ka Natura-alade Väinamere linnuala ja Väinamere loodusalaga . Matsalu rahvuspark on ka HELCOMi kaitseala.
Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu -, 49 kala - ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi . Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran , hahk ja hõbekajakas .
Turismi tarbeks on loodud seitse linnuvaatlustorni: Penijõel, Kloostril, Haeskas, Suitsul, Jugasaarel, Küdeval ja Keemus, ning kolm matkarada Penijõel (5 km), Salevere Salumäel (1,5 km) ja Suitsul.
Asustus
Asulad, mis jäävad osaliselt või täielikult Matsalu rahvusparki:[2]
Lääne-Nigula vald: Allikotsa , Kabeli , Keravere , Keskküla , Keskvere , Kurevere , Laiküla , Liivaküla , Männiku , Oonga , Rannajõe , Rõude , Tammiku ja Tuka küla
Lääneranna vald: Esivere , Keemu , Kelu , Kirbla , Kirikuküla , Kloostri , Kõera , Laulepa , Lautna , Liustemäe , Matsalu , Meelva , Metsküla , Mõisaküla , Pagasi , Penijõe , Petaaluse , Poanse , Rooglaiu , Rannu , Saastna , Salevere , Seli , Ullaste ja Võigaste küla
Haapsalu linn: Haeska , Kiideva , Koidu , Mäeküla , Puiatu , Puise , Põgari-Sassi , Saardu , Sinalepa ja Tuuru küla Uduvine längus kuusega Kasari luhal . Matsalu rahvusparkMatsalu Riiklikku Looduskaitsealasse kuulusid: Penijõe keskus (keskuse- ja kõrvalhooned, paadikuur, saun, välibaas, elamu) — Läänemaa, Lihula vald; Puise kordon — Läänemaa, Ridala vald; Haeska mõisahoone ; Lihula kordon — Läänemaa, Lihula alev; Kudri talu — Läänemaa, Martna vald; Kinga talu — Läänemaa, Ridala vald; Matsalu mõis — Läänemaa, Lihula vald.[3]
Kaitsealused pesitsevad liigid
väike-konnakotkas Aquila pomarina , laanepüü Bonasa bonasia , hüüp Botaurus stellaris , mustviires Chlidonias niger , valge-toonekurg Ciconia ciconia , roo-loorkull Circus aeruginosus , välja-loorkull Circus cyaneus , soo-loorkull Circus pygargus , rukkirääk Crex crex , valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos , väikepistrik Falco columbarius , rohunepp Gallinago media , sookurg Grus grus , merikotkas Haliaeetus albicilla , punaselg-õgija Lanius collurio , herilaseviu Pernis apivorus , väikehuik Porzana parva , täpikhuik Porzana porzana , väiketiir Sterna albifrons , jõgitiir Sterna hirundo , randtiir Sterna paradisaea , vööt-põõsalind Sylvia nisoria , teder Tetrao tetrix
Kaitsealused läbirändajad
Pilliroog ja valgepõsk-lagled Matsalu looduskaitseala rannikul väike-laukhani Anser erythropus , valgepõsk-lagle Branta leucopsis , väikeluik Cygnus columbianus , laululuik Cygnus cygnus , rabapistrik Falco peregrinus , sookurg Grus grus , järvekaur Gavia arctica , punakurk-kaur Gavia stellata , veetallaja Phalaropus lobatus , põldrüüt Pluvialis apricaria , naaskelnokk Recurvirostra avosetta , mudatilder Tringa glareola
Teised kaitsealused loomaliigid
saarmas Lutra lutra , juttselg-kärnkonn Bufo calamita , rabakonn Rana arvalis
Kaitsealused taimeliigid
Kaunis kuldking Cypripedium calceolus , Ostericum palustre
Veestik
Kasari luht Kloostri lähistel Tuudi jõgi (Suitsu jõgi) talvelRahvusparki läbivad või selles kuuluvad järgmised veekogud:[2]
