See artikkel räägib putukate seltsist; Mardikas oli ka Voldemar Õuna pseudonüüm
Mardikalised (Coleoptera ) on lülijalgsete selts putukate klassist .
Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neid on kirjeldatud umbes 350 000 liiki , kuid hinnanguliselt on neid mitu korda rohkem. Eestis on leitud 3073 liiki, kuid neid arvatakse leiduvat vähemalt 3400[1] . Neist enamik on maismaalised, kuid osade mardikate elutegevus on seotud ka veekeskkonnaga. Oma suure isendite hulga, biomassi ja ökoloogiliste seoste tõttu on mardikad tähtsad maismaakoosluste komponendid.
Nende teaduslik nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest koleos ('tupp', 'kate') ja pteros ('tiib'). Mardikate uurimisega tegeleb koleopteroloogia
Toitumistüübi järgi on mardikad fütofaagid , adefaagid, saprofaagid , koprofaagid , nekrofaagid või polüfaagid . Parasiite on suhteliselt vähe. Need elavad koos mesilaste, sipelgate, termiitide , herilaste ja ämblikega. Partneri leidmiseks kasutavad feromoon -, heli (siklased ) ja ka valgussignaale (jaanimardikas ). Mardikalised jaotatakse kolme alamseltsi:
Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvab peagi elama harilik jahumardikas ning väike-jahumardikas.
Mardikaliste eripäraks on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad. See eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad nn kattetiivad (elytrae ). Teise tiivapaari tiivad on kilejad ja mardikad kasutavad neid lendamiseks. Kattetiivad asetatakse lennu ajal seljale kokku või kasutatakse lennul kandepindadena. Suised on haukamistüüpi.
alamselts
Adephaga – röövmardikalised
ülemsugukond Caraboidea
Gyrinidae - kukriklased
Trachypachidae
Carabidae - jooksiklased
Haliplidae - vesilased
Noteridae - kollaujurlased
Dytiscidae - ujurlased
alamselts Myxophaga – vetiktoidumardikalised
ülemsugukond Sphaeriusoidea
Sphaeriusidae - kerasmardiklased
alamselts Polyphaga – segatoidumardikalised
infraselts Staphyliniformia
ülemsugukond Hydrophiloidea
Hydrophilidae - vesimardiklased
Sphaeritidae - kilbiklased
Histeridae - roisklased
ülemsugukond Staphylionoidea
Hydraenidae
Ptiliidae - pihumardiklased
Agyrtidae
Leiodidae - seenemardiklased
Silphidae - raisamardiklased
Staphylinidae - lühitiiblased
infraselts Scarabaeiformia
ülemsugukond Scarabaeoidea
Geotrupidae - sitiklased
Trogidae - laibasitiklased
Lucanidae - põderpõrniklased
Scarabaeidae - põrniklased
infraselts Elateriformia
ülemsugukond Scirtoidea
Eucinetidae
Clambidae - kerimardiklased
Scirtidae - varjejalgsed
ülemsugukond Dascilloidea
Dascillidae - niidumardiklased
ülemsugukond Buprestoidea
Buprestidae - hundlased
ülemsugukond Byrrhoidea
Byrrhidae - jässaklased
Elmidae - voolutaklased
Dryopidae - taakluskäplased
Limnichidae
Heteroceridae - kaevurmardiklased
Psephenidae
ülemsugukond Elateroidea
Eucnemidae - kääviklased
Throscidae - jäiklased
Elateridae - naksurlased
Drilidae - karulased
Lycidae - purpurlased
Lampyridae - jaanimardiklased
Cantharidae - pehmekoorlased
infraselts Bostrichiformia
ülemsugukond Bostrichoidea
Dermestidae - nahanäklased
Bostrichidae - purelased
Ptinidae - teesklased
infraselts Cucujiformia
ülemsugukond Lymexyloidea
Lymexylidae - puurlased
ülemsugukond Cleroidea
Trogossitidae - koorlased
Cleridae - sipelgmardiklased
Melyridae - verevjätklased
ülemsugukond Cucujoidea
Byturidae (Noctuidae ) - vaarikamardiklased
Sphindidae - pisiõgilased
Erotylidae - hiilakoorlased
Monotomidae
Cryptophagidae - peitõgilased
Silvanidae - hammaslamesklased
Cucujidae - lamesklased (lamelased)
Phalacridae - hiilakumerlased
Laemophloeidae - pisilamesklased
Kateretidae
Nitidulidae - hiilamardiklased
Cerylonidae
Alexiidae
Endomychidae - seenetriinulased
Coccinellidae - lepatriinulased
Corylophidae - täppmardiklased
Latridiidae - kõduõgilased
ülemsugukond Tenebrionoidea
Mycetophagidae - seeneõgilased
Ciidae - torikuõgilased
Tetratomidae
Melandryidae - redulased
Mordellidae - küürakmardiklased
Rhipiphoridae - vaablasmardiklased
Zopheridae - ahasmardiklased
Tenebrionidae - süsiklased
Stenotrachelidae
Oedemeridae - rohuklased
Meloidae - villimardiklased
Boridae
Pythidae - puidujuslased
Pyrochroidae - tulilased
Salpingidae
Anthicidae - välesklased
Aderidae - ebavälesklased
Scraptiidae
ülemsugukond Chrysomeloidea
Cerambycidae - siklased
Megalopodidae
Orsodacnidae
Chrysomelidae - poilased
Mõned varem sugukondadena käsitletud rühmad on käesolevas süsteemis alamsugukondadeks:
kuldpõrniklased (Cetoniidae ) on alamsugukond (Cetoniinae ) sugukonnas põrniklased (Scarabaeidae )
puidupurelased (Lyctidae ) on alamsugukond (Lyctinae ) sugukonnas purelased (Bostrichidae )
tooneseplased (Anobiidae ) on alamsugukond (Anobiinae ) sugukonnas teesklased (Ptinidae )
ürasklased (Scolytidae ) on alamsugukond (Scolytinae ) sugukonnas kärsaklased (Curculionidae )
ebaürasklased (Platypodidae ) on alamsugukond (Platypodinae ) sugukonnas kärsaklased (Curculionidae )
↑ Putukaliikide arv
↑ Harry Vähk 2014. Eesti mardikate (Coleoptera ) sugukondade määraja ja selle koostamisest. Vt.