Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise ja rahaliste suhete järsk terav häirumine. Majanduskriise saab liigitada vastavalt sellele, millises käitluse piirkonnas tasakaalu on rikutud.[1] Üldiselt jaotuvad nad kahte gruppi: pankade kokkuvarisemine ja majandusmullide kokkukukkumine. Kõik majanduskriisid toovad endaga kaasa majanduslanguse, mille suurus ja ulatus oleneb kõik vastava kriisi valdkonnast ja mõju suurusest.[2][3]
Pankade kokkuvarisemise üheks suurimaks põhjustajaks on massiline hoiuste väljavõtmine panga klientide poolt. Kuna pangad laenutavad hoiuseid erinevatele firmadele ning eraisikutele, võib juhtuda selline olukord, kus ei jätku enam piisavalt raha, et kliendid enda hoiused välja saaksid võtta. Antud juhul lähevad hoiused kaotsi ning inimestel jääb enda raha kätte saamata. Pankade kokkuvarisemised juhtuvad kõige tihedamini, kui on eelnenud pikk riskantsete laenude väljajagamine, mida ei ole võimalik olnud tagasi maksta, põhjustades raha puudujäägi.[4][5]
Majandusmull tekib kui inimesed kaotavad põhjusliku ja konservatiivse mõtlemise ning satuvad lootusetuse ja ahnuse küüsi. Sellega luuakse kujutletav majandusmull teatud kindla kauba või toote vastu, tõstes selle hinda mitmekordselt. Antud hind püsib kõrgel vaid tänu inimeste arvamusele, et tegu on väga tulurikka tootega, kuid puudub kindel arusaam, kui palju tulu toode reaalselt sisse toob. Selle kõrgendatud ootustega lisandub tootele kordades rohkem ostjaid kui müüjaid.[6] Mulli kokkukukkumine saab alguse, kui üles upitatud toote ootused on reaalsuses palju madalamad eeldatust ning sellest tingitult hakkavad investorid oma osalust maha müüma ning hind kukub drastiliselt. Tuues kaasa antud toote või sektori kokkuvarisemise, kuni olukord stabiliseerub. Majandusmullide kokkuvarisemist on väga keeruline ennustada, kuna nendest saadakse alles siis aru, kui see juba on toimumas.[7] Tuntumate majandusmullide kokkuvarisemiste hulka kuuluvad 17. sajandi Hollandi tulbimaania ning 2008. aasta kinnisvaramull.[8]
Heade investeeringute tegemiseks on vajalik küllaldase informatsiooni omamine ning võime parimal viisil ennustada, milliseid liigutusi teised investorid võivad teha.[9] Tulenevalt investorite eeldustest ja arvamustest võivad liikuma hakata ülespuhutud kuulujutud teatud toodete või turusektorite kohta. Selle tulemusel hakatakse rohkem raha suunama sinna suunda, samuti toimub sarnane trend ka vastupidi. Kui ennustatakse, konkurentsi investeeringute lõpetamist teatud alal, liiguvad ka teised rahaandjad sealt eemale. Sellise äraarvamise ja ennustamise puhul võivad turu hinnad ja toodete väärtused tugevalt kõikuda, kõik oleneb milline informatsioon liigub mööda investoreid ja arendajaid.[10]
Pankade peamiseks tuluallikaks on laenuda väljajagamine. Firmad võtavad suuremahulisi laenu, et teha investeeringuid. Üritatakse järgida teatud reegleid laenude väljajagamisel, et hoida turgu stabiilsena, kuid alati jääb püsima oht, et laenuvõtjad ei ole võimelised tagasimakseid sooritada ning kuulutavad välja pankroti. Laenude liiga kergekäeline jagamine seab suured riskid erinevatele turuosadele, kuhu antud rahad investeeritakse. Hooletute laenude jagamisega ning riskide hindamiste eiramisega luuakse soodsamaid tingimusi pankade kokkuvarisemisteks.[11][12]
Paljud majanduskriisid ja majandusmullide lagunemised on järgnenud pärast uute tehnoloogiate laialdasemat kasutuselevõttu. Investoritel puuduvad veel kindlat arusaamad, millistel viisidel tuleks uutesse tehnoloogiatesse investeerida, et tagasisaadav tulu oleks maksimaalne. Seepärast on uute võimalustega alati kaasnev ebakindlus, millest on tihti raske üle saada.[13] Pärast esimeste investorite edu on läbi infovoolude jõudnud üldisele turule, hakkavad ülejäänud samuti enda raha samasse tootesse paigutama, lootes, et nendel õnnestub samasugune võidukäik. Need otsused võetakse vastu rohkem lootuste ja kindlustundega, mis esialgsed investorid on neile tekitanud. Puuduvad ratsionaalsed uuringud ning ennustused, kas see on üldse tulurikas ka uues keskkonnas ja pikemas perspektiivis. Hakatakse tegutsema karjana, järgides esimesi.[14]
Valitsused on alati püüdnud majanduskriiside riske vähendada, selleks kehtestatakse teatud regulatsioonid turgudele ja pankadele. Üheks selliseks meetmeks on majandusaruannete avalikustamine, et kõigil oleks kindel pilt firmade rahalisest võimekusest.[15] Majanduskriiside tekkimisele kaasaaitavaks teguriks on peetud ebapiisavate regulatsioonide kehtestamine, täpsema näitena võib esile tuua 2008. aastal USA majanduskriisi ühe peapõhjustaja laenude liiga lihtne väljajagamine. Ebapiisavate regulatsioonide tõttu on võimalik ka pettuste läbiviimine. Enda majandusliku olukorra ülepaisutamine ning nõnda lisa investorite meelitamine.[16][17] Ebapiisavate regulatsioonide tõttu on võimalik ka pettuste läbiviimine, oma majandusliku olukorra ülepaisutamine ja nii täiendavate investorite meelitamine.
1637 tulbimaania Hollandis - tulpide hinnad tõusid aasta alguseks väga kõrgele ning langesid seejärel paari nädalaga 1-2 % tasemele võrreldes tipuga
1901 paanika – piirdus New Yorgi aktsiate vahetusega
1907 – maailma pankade kokkuvarisemine
1910 – Shanghai kummitootmis turu kriis
1929 – Ülemaailmne majanduskriis, kõige tähtsam ja tõsisem majanduskriis 20. sajandil
1973–1973 naftakriis, naftahindade tugev tõus
1973–1975 – Britannia pankade kokkuvarisemine
1980 – Ladina-Ameerika võlakoorem
1983 – Iisraeli pankade kriis
1987 – must esmaspäev, kõige järsem aktsiate langus ajaloos
1990 – Jaapani varade majandusmulli lõhkemine
1990 – Põhjamaade pankade kriis
1990 – üldine majanduskriis
1994–1995 – Mehhiko majanduskriis, võlakoorma kerkimine
1998 – Venemaa majanduskriis
2000–2001 – Türgi majanduskriis
1999–2002 – Argentina majanduskriis
2001 – nn dot-comi majandusmulli lõhkemine
2008–2011 – Islandi majanduskriis
2007–2008 – Suur majandussurutis
2010 – Euroopa rahanduskriis
Tsitaadid Vikitsitaatides: Majanduskriis |
((netiviide))
: kontrolli parameetri |URL=
väärtust (juhend)
((netiviide))
: eiran tundmatut parameetrit |URL http://www.insead.edu/facultyresearch/research/details_papers.cfm?id=
(juhend); parameeter |kasutatud=
nõuab parameetrit |url=
(juhend); puuduv või tühi |url=
(juhend)