See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2021) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Mait Laas (sündinud 4. augustil 1970) on animafilmirežissöör, produtsent, stsenarist ja kunstnik.


Mait Laas
Sünniaeg 4. august 1970
Eesti
Elukutse režissöör, produtsent, stsenarist, kunstnik

Haridus

Laas on õppinud Tallinna 46. Keskkooli kunstiklassis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis kunstiõpetust ja näitejuhtimist (1988–1993). Diplomitöös sidus ta kunstiõpetuse näitejuhtimisega: kirjutas animaloo ja läks sellega edasi nukustuudiosse. Valmis film "Ja õitseski…" (1993), mis on tehtud lamenukk- ja klaasimaalitehnikas. Filmi loomises osalesid ka operaator Urmas Jõemees ja nukujuht Aarne Ahi. Mait Laas sai diplomi cum laude. Viini Kujutavate Kunstide Kõrgkoolis õppis ta audiovisuaalset meediat (professor Peter Weibeli meistriklass) aastatel 1993–1994 ja Viini Goethenistlikus Kunstikõrgkoolis kunstifilosoofiat. Tallinna Pedagoogiülikooli magistrantuuris jätkusid õpingud kunstiteaduste erialal aastatel 1994–2001. Magistriväitekirja "Visuaalse teadvuse dünaamika" teemaks oli visuaalse kunsti mõju inimest ümbritsevale füüsikalisele maailmale, töö juhendaja oli Reet Priiman.

Looming

Nukufilmi läks Laas tööle 1995. aastal. Esimene suurem töö sündis 1997. aastal Hardi Volmeriga, kus koostöös loodi ümarnukk- ja piksallatsioonitehnikal animafilm "Keegi veel". Seejärel hakkas Laas iseseisvalt filme lavastama. 1998. aastal valmis segatehnikas eksperimentaalfilm "Päevavalgus", kus kasutati kolmemõõtmelist lamenukku ja kuhu kaasati ka inimene[1][2]. 2001. aastal valmis lastefilm "Tulelaeva kulid"[3]. Nukufilm "Teekond Nirvaanasse" (2001)[4] võitis Oberhauseni lühifilmifestivalil peapreemia. Filmi on näidatud enam kui 40 festivalil. 2005. aastal esilinastus Berlinalel rahvusvahelises koostöös sündinud episoodifilm "Lost and Found"[5] (episood Gene+Ratio[6]). Laas kogus tunnustust ka animeeritud dokumentaalfilmiga "Aja meistrid" (2008), mis pühendati Eesti nukufilmi pioneeridele Elbert Tuganovile ja Heino Parsile.[7] Maailma esimene täispikk 3D-nukuooper[8] "Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu" jõudis 2013. aastal ekraanile[9].

Lastele mõeldes sündis nukufilmisari "Miriami lood"[10] ning koostöös Isabel Raabe, Franziska Sauerbrey ning Raivo Möllitsaga valmis kunstiklassikat elustav animafilmisari "Rabenkultur" Saksamaa telekanalile 3Sat Kulturmagazin.[11]

1995. aastast on tema filmiartikleid ilmunud ajakirjanduses[12][13][14] ja tema koostatud animafilmiprogramme näidatud rahvusvahelistel festivalidel[15].

Mait Laas on osalenud oma teostega paljudel kunstinäitustel ja performance'itel[16]. Tema eestvedamisel on aset leidnud animatsiooni töötoad lastele ja ettekanded üliõpilastele Eestis, Lätis, Soomes, Saksamaal, Hiinas, Türgis, Inglismaal, USA-s.[17] Animakooli (2001) üks asutajaid. Ta on kirjandusliku rühmituse 14 NÜ[18] ja Euroopa Filmiakadeemia liige.

Raamatud (valik)

Näitused

Filmograafia

Aasta Filmi pealkiri Liik Roll filmitegijana Režissöör
1993 "Ja õitseski..." animafilm režissöör, stsenarist, kunstnik, animaator Mait Laas
1996 "Keegi veel" animafilm režissöör, kunstnik Mait Laas, Hardi Volmer
1998 "Päevavalgus" animafilm režissöör, stsenarist, kunstnik Mait Laas
2000 "Teekond Nirvaanasse" nukufilm režissöör, stsenarist, kunstnik Mait Laas
2001 "Tulelaeva kulid" nukufilm režissöör, kunstnik Mait Laas
2003 "Miriami Jõulupäkapikk" animafilm režissöör, produtsent, monteerija Mait Laas
2005 "Generatsioon" nukufilm režissöör, stsenarist, kunstnik, monteerija Mait Laas
2008 "Aja meistrid" dokumentaalfilm

animafilm

režissöör, stsenarist, operaator, produtsent,

kunstnik, monteerija, teksti lugeja, värvimääraja

Mait Laas
2009 "Miriami katkine pilt" animafilm idee Priit Tender
2012 "Miriami rohelised täpid" animafilm idee Priit Tender
2012 "Miriami köögikombain" animafilm idee Andres Tenusaar
2013 "Miriami tuulelohe" animafilm idee Riho Unt
2013 "Lisa Limone ja Maroc Orange:

tormakas armulugu"

animafilm režissöör, kunstnik, monteerija Mait Laas
2015 "Miriami kodutu koer" animafilm idee Andres Tenusaar
2016 "Miriami kana unistus" animafilm idee Priit Tender
2016 "Mees ja naine" animafilm režissöör, stsenarist, kunstnik Mait Laas
2017 "Miriam järve ääres" animafilm idee Riho Unt, Sergei Kibus

Tunnustus

Filmiauhinnad (valik)

Viited

  1. ↑ Dan Sarto (1. detsember 1999). "SAFO `99: How A Festival Should Be". Animation World Network.
  2. ↑ Chris Robinson (2010). Animators Unearthed: A Guide to the Best of Contemporary Animation. New York, London: Contiinuum. Lk 209-215.
  3. ↑ Riina Mägi (17. mai 2001). "Animafilm ja eestlase ego". Vooremaa.
  4. ↑ Tarmo Teder (9. veebruar 2001). "Kriitikud ja poliitikud". Sirp.
  5. ↑ Lauri Kärk, Jaak Lõhmus (14. veebruar 2005). "Meie mees Berliinis". Postimees.
  6. ↑ Jan Kaus (2006). Superorgaaniline animatsioon. Teater.Muusika.Kino nr.7,. Lk 89-98.((raamatuviide)): CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link)
  7. ↑ Birgit Püve (4. detsember 2007). "Aja meistrite jälgedes". Ekspress.
  8. ↑ Tiit Tuumalu (14. detsember 2016). "Eesti film valiti mõjukamate 3D-filmide sekka". Postimees.
  9. ↑ Tiit Tuumalu (19. november 2015). "Isegi radikaalsete kurdide toetajaks on seda nukufilmi peetud". Postimees.
  10. ↑ Tõnson, Margit (30. jaanuar 2014). "Miriami isa Mait Laas: hea film peaks andma elujõudu". Ekspress. Vaadatud 30.06.2022.
  11. ↑ Rabenkultur (mai 2012). "Klassische Kunst für Kids". tvspielfilm.de. Vaadatud 30.06.2022.
  12. ↑ Laas, Mait (5. juuni 1995). ""1895": Priit Pärna ja Janno Põldma uus joonisfilm". Postimees. Lk 14.
  13. ↑ nt. Mait Laas (29. jaanuar 2020). "Birthdays and tombstones: Nukufilm Studio Turns 60". ASIFA Magazine / The International Animation Journal Since 1961.
  14. ↑ Laas, Mait (21.oktoober 2021). "Eestis näidati liikuvaid pilte esimest korda Pärnus". Postimees. Vaadatud 15. juulil 2023. ((netiviide)): kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  15. ↑ nt. Zippy Frames (17. oktoober 2019). "DOK Leipzig 2019". Zippy Frames.
  16. ↑ "Karaoke (ART) | PACT Zollverein". www.pact-zollverein.de. Vaadatud 20. märtsil 2024.
  17. ↑ "Pencils, Puppets and Pixels, Berlinale Talents". 15. veebruar 2010.
  18. ↑ Monica Sikk. "Avangard muutuvale inimesele" Õhtuleht, 16. veebruar 1996
  19. ↑ Aasaru, Heikki (26. juuli 2009). "Ilmus Eestis esimene 3D piltidega lasteraamat". err.ee. Vaadatud 30.06.2022.
  20. ↑ Kruuse, Merilin (3. august 2009). "Esimene 3D-piltidega Eesti lasteraamat vallutab müügiedetabeleid". delfi.ee. Vaadatud 30.06.2022.
  21. ↑ Aldur Vunk. "Tori kihelkonnakiriku kroonika". Tuna 1 / 2016.
  22. ↑ Merike Teder (21. mai 2014). "Mälestusteraamat juhatas sõjahauani". Postimees.
  23. ↑ Valme, Valner (29. märts 2017). "Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab". err.ee. Vaadatud 30.06.2022.
  24. ↑ Möldre, Aile (2018). Eesti raamatu 100 aastat. Tallinn: Riigikantselei, AS Meedia, Post Factum. Lk 172. ISBN 978-9949-603-43-5.
  25. ↑ Ruth Jyrjo. "Mustvalge asi paberist & papist". Keel ja Kirjandus 1994/6. ((netiviide)): puuduv või tühi |url= (juhend)
  26. ↑ Udo Uibo. "Meie luuleke". Looming ; 4 1994-04.
  27. ↑ Juku-Kalle Raid (8. november 1996). "Õnn: naturaalsuse ja meedia kokkupõrge Vabaduse väljakul". Postimees kultuur.
  28. ↑ Mati Sirkel. "Keegi ei karju ega kakle, keegi ei tulista". Looming 1998 / 3.
  29. ↑ "Jubiläumsausstellung „HAVING SOUL – 50 Jahre Puppentrickstudio Nukufilm"". Deutsches Institut für Animationsfilm. 20. aprill 2007. Vaadatud 24. veebruar 2024.
  30. ↑ "Selgusid tänavused Tallinna kultuuriteo laureaadid". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. detsember 2021. Vaadatud 9. detsembril 2021.
  31. ↑ "128 aastat tagasi unikaalseid pilte teinud fotograafi tööd saavad esmakordselt näitusele". Postimees. 14. detsember 2015.
  32. ↑ PP, PP (20. detsember 2016). "Tori vald tunnustas Mait Laasi ja Kerli Sosi". Postimees Online. Vaadatud 27. veebruar 2024.
  33. ↑ Adamsoo, Martin (9. september 2007). "Estonian animation celebrates 50th anniversary". filmneweurope.com. Vaadatud 24. veebruar 2024.
  34. ↑ Künstler, Aili (14. september 2007). ""Nukufilm 50" ehk "Hing sees"". sirp.ee. Vaadatud 27. veebruar 2024.
  35. ↑ Denney-Phelps, Nancy (18. veebruar 2008). "WARNING: YOUR DREAMS HAVE BEEN ANIMATED". awn.com. Vaadatud 27. veebruar 2024.
  36. ↑ Anton Nigov (Tõnu Õnnepalu) (2002). Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 208-211.
  37. ↑ Tiit Tuumalu (30. detsember 2014). "Mait Laasi film sai Lumiere´i auhinna". Postimees.
  38. ↑ "Mait Laasi "Mees ja naine. Vadja lugu" võitis Cinamina festivalil parima filmi preemia". ERR. 12. november 2017.

Muud allikad

Kategooriad