See artikkel räägib Suurbritannia vastuluurest; seriaali kohta vaata artiklit Spioonid (seriaal) |
MI5 peakorter Thames House Thamesi jõe kaldal Londonis | |
Asutatud | 7. oktoober 1909 |
---|---|
Peakorter | London |
Asukoht | Thames House |
Tegevuspiirkond | Suurbritannia |
Juhtkond | Kenneth McCallum, peadirektor |
Emaorganisatsioon | Suurbritannia siseministeerium |
Veebileht | koduleht |
MI5 ehk Julgeolekuteenistus (inglise keeles Security Service) on Suurbritannia vastuluureteenistus.
MI5 peamisteks ülesanneteks on kaitsta Suurbritannias kehtivat riigikorda ning teostada terrorismivastast võitlust ja vastuluuret. Julgeolekuteenistus kuulub siseministeeriumi haldusalasse.
Julgeolekuteenistus (kasutatakse ka väljendit Secret Service 'salateenistus') on välja arenenud Suurbritannia Sõjaministeeriumi sõjaväeluure allüksusest, sellest ka algne nimetus Sõjaväeluure 5. sektsioon (Military Intelligence section 5) ehk MI5.
Julgeolekuteenistuses töötab umbes 3800 töötajat[1].
Suurbritannia Julgeolekuteenistuse peakorter asub 1994. aastast Londonis Millbanki linnaosas Thamesi jõe kaldal Lambethi silla juures.
Teise maailmasõja ajal asus MI5 peakorter pärast endise hoone purustamist Saksa Luftwaffe õhurünnakus Winston Churchilli – Marlborough' hertsogi sünnikohas, talle kuulunud Blenheimi palees Woodstocki linna lähedal Oxfordshire'is.
Põhja-Iirimaal tegeles iiri terrorismiga Royal Ulster Constabulary (RUC), mis nimetati 4. novembril 2003 ümber ja üksuse uus nimi on Police Service of Northern Ireland (PSNI).
Suurbritannia esimene vastuluureasutus loodi 1. oktoobril 1909 Suurbritannia ja Saksamaa Keisririigi vahel toimunud rivaliteediolukorras saksa spionaaži vastu võitlemiseks. Esialgne nimetus oli Sõjaministeeriumi Salateenistuse Büroo (Home Section of the Secret Service Bureau), mis jaotus 1910. aastal kaheks – sise- ja välisosakonnaks.
Esimese maailmasõja alguses 1916. aastal reorganiseeriti Suurbritannia Sõjaministeeriumi siseosakond Sõjaväeluure osakonnaks MO-5 (War Office's Directorate of Military Operations, section 5 (MO5)), mis varsti nimetati ümber MI5 (Military Intelligence section 5) ja välisosakond MO-6 (hiljem MI6). Sõja ajal tegi MI5 vastuluuret juba kogu Suurbritannia vägede kontrolli all olevas Euroopas, kus avastati 35 vastase luurajat ja ametis oli 850 töötajat. Pärast Esimest maailmasõda oli MI5 põhiliseks ülesandeks Euroopas leviva kommunismi ja Kominterni tegevuse tõkestamine, kes toetas Suurbritannia kommunistlikku parteid selle "maailmarevolutsiooni" elluviimise plaanis. 1929. nimetati MI6 ümber Kaitse Julgeolekuteenistuseks (Defence Security Service). 1931. nimetati lõplikult ümber Julgeolekuteenistuseks (Security Service), kuid laialt kasutatakse endist nimetust MI5. Aja jooksul MI5 tähtsus riigi sisejulgeoleku süsteemis vähenes ning kokkuhoiupoliitika tulemusena 1939. aastaks oli Briti Impeeriumi vastuluureteenistusse töötajaid jäänud ainult 30.
Pärast Teist maailmasõda muudeti vastuluureasutus MI5 peaminister Winston Churchilli otsusega tsiviilasutuseks, nimetati Secret Service'iks ('salateenistus') ja allutati siseministrile. Välisluureasutus MI6 nimetati Secret Intelligence Service'iks ('salaluureteenistus') ja allutati välisministrile. Põhiliseks tegevuseks külma sõja ajal oli võitlus NSV Liidu ja tema "sotsialismimaadest" satelliitide luuretega.
Viitamistõrge: <references>
-siltide vahel olevat <ref>
-silti nimega "Day" ei kasutata eelnevas tekstis.
<references>
-siltide vahel olevat <ref>
-silti nimega "Spy" ei kasutata eelnevas tekstis.