Lumekoristus on aktiivne lumetõrjeviis, mis seisneb lume eemaldamises sealt, kus see takistab liikumist või ohustab hooneid oma raskusega. Passiivsed lumetõrjeviisid on näiteks lumehekk ja lumeredel. Lund koristatakse nii käsitsi kui ka seadmetega.
Kasutatavate seadmete valik on suur, leidub spetsiaalselt lumekoristuseks mõeldud masinaid, aga ka mitmeotstarbelistele masinatele lisatavaid mehhanisme. Lumesaha saab kinnitada maasturile, maastikusõidukile ja murutraktorile.[1][2]
Puudulikul lumekoristusel võivad olla ohtlikud tagajärjed, nagu juhtus näiteks Narva maanteel Padaorus[3] või Tallinnas Rautakesko varingus.[4][1] Koristamata lume tõttu on raske liigelda liikumispuudega isikutel, ratturitel ja lapsekäruga vanematel.[5]
Enne tänapäevaste lumekoristusvahendite kasutuselevõttu olid tarvitusel passiivsed lumetõrjevahendid: lumehekid, lumevõrgud, lumeväravad ja lumeredelid. Teede äärde istutati hekid, mis pidid takistama teele lumevaalude kogunemist. Samal eesmärgil kasutati teisaldatavaid lumeredeleid. Passiivsete lumetõrjevahendite paigaldamine on üsna töömahukas ning tänapäeval on suur osa teid ääristavast maast eraomandis, kuhu tõrjevahendeid on keerukas paigutada, seega kasutatakse pigem aktiivseid lumekoristusvahendeid.[6][7]
1920. aastatel lähtus teedevõrgustik hobuajastu standarditest ning seetõttu oli talvel ja kevadel autoga liikumine paljudes kohtades kehva läbitavuse tõttu peaaegu võimatu.[8]
Eesti Vabariigis oli 1930. aastatel teede lumekoristus kohalike omavalitsuste ja Teedeministeeriumi korraldada.[9] 1926. aasta andmete kohaselt oli Eesti maakondadel ainult kolm hobusega veetavat lumesahka. 1927. aastal otsustati teedeministri ettepanekul osta veoauto külge kinnitatav lumesahk Ambra.[2][10] 1935. aastal soetati Caterpillar Road Patroli teehöövel ja kasutati raskeveokeid lumekoristusel. Eestis valmistati autode külge kinnitatavaid sahkasid tehases Dvigatel.[2] 1930. aastatel valmistati Harju maakonna töökodades autodele kinnitatav rootorlumesahk, mis kogutud lume teest eemale paiskas.
Regulaarne ja süstemaatiline teedekoristus on oluline, sest tuleb tagada taristu tõketeta toimimine, nt kaupade vedu ja inimeste jõudmine ettenähtud ajal soovitud kohta. Lumekoristust on mõjutanud autostumine ja ühistranspordi kujunemine.[8] 1938. aastal Tallinnas hoiti trammid töös just tänu lumesahaga teede puhastamisele.[11]
1940. aastal oli Eestis 8 traktorsahka, 13 autosahka ja 20 höövelsahka.[2]
Esimesele Eestis valmistatud teehöövlile V-1, mis valmis Paide masinatehases 1948. aastal, sai lisaks teehooldusvahenditele kinnitada lumekoristusseadmeid.[12]
Aastatel 1958–1986 kasutati lumekoristusel veoautot ZIL-157, mille ette oli kinnitatud lumepuhur D-470.[13]
Kui maanteel lükatakse lumi valdavalt sahaga teelt kõrvale, siis asulate taristu üldiselt nii lihtsat koristamist ei võimalda, sest sealt tuleb lumi ka ära vedada. Eriti lumerohkel talvel võib juhtuda, et napib lumekoormate paigutamiseks vaba maa-ala, nagu juhtus näiteks Tallinnas 2019. aastal.[14][15][16] Lumetranspordi ja -ladustamise probleemide lahendamiseks on valmistatud lumesulatusmasinad, need sulatavad lume ja tekkinud vesi suunatakse otse kanalisatsiooni.[17]
Eesti Transpordiamet on määratlenud riigimaanteedele kolm seisunditaset (kõrge, keskmine ja madal), millele maantee liikluskoormus ja lumekoristustase vastama peab.
1) Kõrgeim seisunditase jaguneb kaheks: 3+ ja 3. Eestis on seisunditasemega 3+ teid 1638 km ja seisunditasemega 3 teid 1649 km riigiteedest. Need on riigi põhiteed: Tallinna–Narva maantee, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, Tallinna–Pärnu–Ikla maantee ning suurema liiklusega tugi- ja üksikud kõrvalteed. Nendel teedel peavad talvel teepind või vähemalt sõidujäljed olema lume- ja jäävabad, lumetõrjet tehakse hiljemalt viie tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu. Kriitilise koheva lume paksus ei tohi ületada 4 cm ja märja lume paksus 2 cm.[18]
2) Keskmisel ehk seisunditasemel 2 on kattega teid 4490 km ning sellel seisunditasemel on enamus tugiteid ja osa suure liiklusega kõrvalteid. Tehakse libedustõrjet, kuid teed ei pruugi olla lume- ja jäävabad. Lumetõrjet tehakse hiljemalt 12 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu. Kriitilise koheva lume paksus ei tohi ületada 8 cm ja märja lume paksus 4 cm.[19]
3) Madalaim ehk seisunditasemel 1 on 8828 km teid ehk valdav enamus. Nendel teedel tehakse libedustõrjet, kuid teed ei pruugi olla lume- ja jäävabad. Lumetõrjet tehakse hiljemalt 24 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu. Kriitilise koheva lume paksus ei tohi ületada 10 cm ja märja lume paksus 5 cm.[20]
2022. aastal oli Eestis Transpordiametil 16 500 kilomeetri tee koristamiseks kaasatud 350 masinat.[21]
Katustelt lund regulaarselt ei koristata. Lume katuselt eemaldamine on oluline liiklejate ohutuse tagamiseks ja konstruktsioonilistel või eripärastel põhjustel, näiteks päikesepaneelide puhastamine. Ilma soojenedes või ühekorraga suure lumekoguse varisemise korral tekib oht, et raske lumemass võib katustelt sõidukitele ja inimestele langeda ning neid vigastada. Selliste olukordade ennetamiseks koristatakse katustelt lund. See eeldab turvavarustuse kasutamist, et koristajad ise viga ei saaks, ja nõuab koristusala piiramist. Suur kogus märga lund võib katuse kandevõimet ületada ja hoones viibijaid ohustada.[1] Eestis on katustelt ohtliku lume ja jää koristamine hoone omanike (k.a korteriühistute) kohustus, katuselt kukkunud lume ja jää inimestele või varale tekitatud kahju vastavalt võlaõigusseaduse paragrahv 1050 lõik 1 kohaselt hüvitada – sealjuures ei vabasta vastutusest ka see, kui räästaalune ohtlik ala näiteks lintide või muude vahenditega tähistatakse.[22]
Eestis on hooneesiste kõnniteelõikude koristamine ja katuselt lumekamakate langetamise kohustus hoone omanikel (füüsiline isik, asutus või korteriühistu). Omanikud aga täidavad seda kohustust ebaühtlaselt, seega ei ole alati jalgsi liiklejatele tagatud ühtlased liiklemis- ja ohutustingimused.[5][14]
Kohalikel omavalitsustel on eelarvesse planeeritud kindlad summad lumetõrjeks, kuid talved on ebaühtlase lumerohkusega ja nii võib eriti lumerohkel talvel tekkida raskusi lumekoristusega.[14]
Asulasisest lumekoristust raskendavad pargitud sõidukid. Kuigi enne teelõigu koristamist teavitatakse parkimiskorralduse muudatusest autoomanikke, esineb siiski raskusi muudatust eiravate parkijatega.[14][15]
Tsitaadid Vikitsitaatides: Lumekoristus |