Lossifoogt (saksa keeles Schloßvogt, rootsi keeles Slottsfogde) oli Toompea linna kohaliku omavalitsuse juht ja lossifoogtikohtu (Schloßvogteigericht) eesistuja.
Tallinna lossifoogt
Tallinna lossifoogt valiti Toompea kodanike üldkoosolekul literaatide hulgast eluks ajaks Eestimaa kubermanguvalitsuse kinnitusel ja vannutati ametisse Eestimaa kubermanguvalitsuse poolt.
Rootsi valitsusajastul Eestis tegutsesid Toompea ehk Tallinna lossifoogtina:
- Erik Håkansson (Slang[1]) till Wiurila, 1561–1569
- Johan Boose, 1572–1574 (1573 Erik Bertilsson (Slang[2])
- Hans von Oldenburg, 1574–1575
- Bengt Söffringsson (Juusten), aadeldatult Gyllenlood, 1575–1577
- Hans Wartmann[3][4], 1577–1601
- Bernt von Kalden, 1601–1602
- Lorentz Bilefeldt, 1602 – pärast 1604
- Johan Jakobsson (Trafverhjelm) 1612–1615
- Nils Hansson Bagge 1614[5]
- Lorentz Bilefeldt, ca 1616–1619
- Anders Hansson, 1619–1620
- Hans Hansson (? Elvering), 1620–1621
- Gert von Euthen[6], 1621–1629[7]
- Daniel Schultz, Tallinna lossifoogt[8]
- Johannes Huhn (1844–1880), Toompea lossifoogt[9]
Toompea lossifoogti ametikoht kaotati 1889. aastal.
Lossifoogti tiitlit kasutatakse veel kaasaajalgi Rootsis ja Soomes.