Lembit Valt (2. august 1934 Uue-Saaluse – 21. oktoober 2008 Tallinn) oli eesti teadusfilosoof, globalist ja teadusloolane.
Aastail 1952–1957 õppis Valt Tartu Riikliku Ülikooli füüsikaosakonnas, kus temast kujunes optikateoreetik tahkiseoptika koolkonnas, mille rajas hilisem rektor Feodor Klement. Õppejõududest avaldasid talle mõju ka Harald Keres, Paul Kard, Karl Rebane jt.
Akadeemilist karjääri alustas Valt füüsikaõppejõuna, aspirantuuris pühendus füüsika ja laiemalt teaduse tunnetusfilosoofiale ja selle arendamisele. Aspirantuuri läbis ta Feodor Klementi soovitusel Moskvas, kus temast sai modelleerimise kui teadusmeetodi üldkäsitluse looja. Lembit Valdi interdistsiplinaarne lähenemine ja mõju teadusfilosoofiale lubasid tal osaleda väljaspool Moskvat ja Leningradi teadusfilosoofia rahvusvahelistel tippüritustel ja maailmakongressidel. Poliitilistel põhjustel loobus Valt pakutud kolmeaastasest doktorantuuri stipendiumist Cambridge'i Ülikoolis. Hiljem töötas ta siiski Moskva, Chicago, Bostoni, Berliini ja Stockholmi ülikoolides ja teadusasutustes.
Eestis oli ta vähemalt kolm aastakümmet laialt tuntud ka väljaspool akadeemilist töökeskkonda. Valt pidas populaarseid avalikke loenguid ning tegutses publitsisti, toimetaja, juhendaja, konsultandi, retsensendi ja entsüklopedistina.
Aastatel 1957–1970 oli Valt Tartu Riikliku Ülikooli õppejõud, 1964–1966 samas filosoofiakateedri juhataja. Õppejõutöö ja filosoofiakateedri juhatamise järel Tartu Ülikoolis sai Lembit Valdist 1970. aastal tallinlane, kuid loenguid aspirantidele ja vabakuulajatele alustas ta Tallinnas juba 1963. Valt rajas Teaduste Akadeemia ajalooinstituudis filosoofia sektori ja juhatajana kujundas selle uurimissuunad. 1963. aastast oli ta ENE ja EE kaastööline, pikka aega toimetuskolleegiumi ja selle büroo liige, 1972–1977 peatoimetaja asetäitja.
1981. aastast määrati ta Teaduste Akadeemia filosoofiakateedri loojaks ja juhatajaks. 1993. aastast oli Valt Tallinna Pedagoogikaülikooli teadusloo ja teadusmetodoloogia professor, 1997. aastast emeriitprofessor. Peale üliõpilaste koolitas Lembit Valt Õpilaste Teaduslikus Ühingus, õpetajaid täiendusinstituudis, meedikuid, ajakirjanikke, paljude erialade teadlasi jpt metodoloogiaseminarides.
Lembit Valt ja paljud tema õpilased olid tegevad Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamises, mõjukad teadlased ja ühiskondliku elu tegelased. Tema otsestest õpilastest on tuntud näiteks Priit Järve, Ülo Kaevats, Edgar Savisaar, Rein Ruutsoo ja Peeter Müürsepp juunior. Kandidaadi- või magistrieksami võttis Valt vastu rohkem kui 2500 inimeselt, kelle hulgas oli ta enda sõnul "vähemalt kabineti jagu Eesti ministreid, sadakond riigikogu liiget".
Lembit Valdi peamised uurimissuunad olid teadusfilosoofia, teadusmetoodika ja globalistika. Ta kirjutas üle 500 teadusartikli.
Valt oli üks praeguse Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi asutajaid 1991. aastal. Ta kuulus mitme riigi teadusühingutesse ja oli Eesti Kõrghariduse Hindamise Nõukogu liige.
Lembit Valt pälvis oma teadustegevusega Eesti teaduspreemia ja Karl Ernst von Baeri medali.
Ta oli Tallinna teenetemärgi kavaler (2006).
Nooruses oli Valt sportlane.
Lühikest aega oli ta abielus Maie Remmeliga, 1977. aastast elu lõpuni oli tema abikaasa dotsent Laine Kadakas.