![]() |
See artikkel räägib taimeperekonnast; linnuliigi kohta vaata artiklit Lauk (lind), lindude perekonna kohta vaata artiklit Lauk (linnuperekond); perekonnanime kohta artiklit Lauk (perekonnanimi) |
Lauk | |
---|---|
![]() Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz" (1885), Gera, Saksamaa. Murulauk (Allium schoenoprasum) ja harilik sibul (Allium cepa) | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Üheidulehelised Monocotyledoneae |
Selts |
Asparilaadsed Asparagales |
Sugukond |
Liilialised Liliaceae |
Perekond |
Lauk Allium |
Sünonüümid | |
|
Lauk (Allium) on mitmeaastaste rohttaimede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast[1]. Mõnes süsteemis arvatakse perekond lauguliste (Alliaceae) sugukonda[2] või amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda[3].
On pakutud, et laugud on Uues Maailmas tertsiaarist alates kasvanud.[4]
Lauk kuulub üheiduleheliste klassi asparilaadsete seltsi.
Amarülliliste sugukonnas arvatakse lauk alamsugukonna Allioideae ainsasse triibusesse Allieae.
Laugu perekond on taksonoomiliselt keeruline. Suur osa autoreid on seisukohal, et perekonda kuulub umbes 750 liiki.
Enamik liike kasvab põhjapoolkera parasvöötmes. Erandiks on Tšiilis kasvav Allium juncifolium, Brasiilias kasvav Allium sellovianum ja Aafrika troopikas kasvav Allium spathaceum.
Laugud on püsikud, mis olenevalt liigist kasvavad 5–200 cm kõrguseks.
Sageli moodustavad nad sibulaid, osa liike ka risoome. Sibula kest on olenevalt liigist sile, pikikiududesse kuni -triipudesse jagunenud, võrkjas või silmustega kuni aukudega.
Rööproodsed lihtlehed on enamasti rootsuta. Lehelabad on olenevalt liigist 5–80 cm laiused ning kas lamedad 0,3–15 cm laiused või ruljad alla 0,1 cm kuni üle 2 cm paksused, harvem niitjad, kolmekandilised, poolruljad või jagunenud paljudeks niitjateks narmasteks.
Moodustub üks pikem või lühem sile ja lehtedeta õisikuvarb. Sarikõisikud on mõnikord peaaegu kerakujulised. Mõnikord moodustuvad õisikutes sigisibulad. Sageli esineb suur kõrgleht, mis kaitseb õisi.
Enamikul laukudel on tugev väävlit sisaldavatest eeterlikest õlidest tingitud spetsiifiline "sibulalõhn" ja glükosiidide rohkusest tingitud kibe maitse. Enamiku liikide iseloomulikku lõhna tekitab sibula-, lehe- ja juurerakkude tsütoplasmas esinev lõhnaainete eellane allitsiin, mida taimeosade vigastamise korral katalüüsib vakuoolis paiknev ensüüm allinaas väävlit sisaldavast aminohappest alliinist.
Laukude tugev antibakteriaalne toime tuleneb alliini sisaldusest ning pisaraid esilekutsuvaks aineks on S-propensüülsulfeenhape.
Mõned liigid on tuntud toidu- ja vürtsitaimed, mõned on ilutaimed.
Eestis kasvatatakse mitut lauku köögivilja või ilutaimena.
Laugud on enamasti külmakindlad, kahjuri- ja haiguskindlad ning vähenõudlikud aiataimed.
Saksamaal valiti laugud aasta köögiviljaks 2013/2014.
Laugu liikide seas on:
Veebipõhises taksonoomilises andmebaasis Catalogue of Life koosneb laugu perekond järgmistest taimeliikidest[6]: