Langeoog on üks seitsmest asustatud Ida-Friisi saarest Alam-Saksi Waddenzee servas Põhjamere lõunaosas, paiknedes Baltrumi (läänes) ja Spiekeroogi (idas) saarte vahel. See on ka vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Wittmundi kreisis. Valla pindala on 19,67 km². 31. detsembril 2017 elas seal 1779 inimest. Nimi Langeoog tähendab alamsaksa keele murdes pikka saart. Saarel on luiteid, kõrgus kuni 20 meetrit. Saarel elas oma elu lõpul baltisaksa päritolu Eesti meteoroloog ja keeristormiuurija Johannes Letzmann.
Langeoogi rand on 14 km pikk. Langeoogi tegelik suurus oleneb loodete tasemest, mis tõuseb ja langeb umbes 2,5 m 6 tunni tagant.
Loodus
Langeoog pole geoloogiliselt midagi muud kui liiv. Rand ja luited on saare lääneosas mere poolt uuristatud. Viimase 50 aastaga on Langeoogi lääneots liikunud mitusada meetrit itta. Sellised asjad toimuvad igal Ida-Friisi saarel — mõned saared on liikunud nii palju, et asulat on tulnud mitu korda uuesti ehitada. Kõigil saartel peale Juisti ja Langeoogi on lääneotsas suured raudbetoonist buunid.
Ajalugu
Tormivoolud
1717. aastal lõikas jõulutormivool Langeoogi kolme ossa.
Transport
Parvlaev Langeoog IV hommikul
Langeoogile võib jõuda Ida-Friisimaa mandriosa Bensersieli sadamast Langeoogi laevakompanii parvlaevadega Langeoog I, Langeoog II, Langeoog III ja Langeoog IV. Langeoogi parvlaevade ajakava ei sõltu loodetest, mis on Ida-Friisi parvlaevade puhul ebatavaline.
Sadam ja linn on ühendatud raudteega ning Langeoogil on ka lennuväli.
Langeoogil on suures osas autovaba poliitika. Saare külalised peavad oma autod mandrile jätma. Ainult päästeametil ja kiirabil on standardsed mootorsõidukid. Traktorite ja raskete ehitusmasinate tegevus on piiratud. Politseinikud ja arstid saavad jalgrattad. Mõnel ettevõttel (ehitus, jookide kohaletoimetamine, postkontor jne.) on elektriautod. Postkontoril ja laevakompaniil on kummalgi üks elektriauto. Kui mõni ei taha jalutada, võib ta rentida jalgratta või võtta hobutakso.
Turism
Turism on peamine sissetulekuallikas Langeoogi majanduses. Peaaegu kõigis saare hoonetes on külalistetoad. On ka mitu hotelli. Noortehostel on mitu kilomeetrit linnast väljas.
Saare puhas õhk teeb selle populaarseks inimeste seas, kellel on hingamisteedega probleeme.
Melkhörndüne — See oli kunagi Ida-Friisimaa kõrgeim looduslik koht ja sellisena turismimagnet. Tuhanded külastajad, kes igal aastal selle tippu kõnnivad, on aga liiva nihutanud ja luide ei ole enam kõrgeim punkt. Kõrgeim punkt on nüüd "Valge luide" naabersaarel Spiekeroogil.
Laulja-laulukirjutaja Lale Andersen, kelle 1939. aasta tõlgendus laulust Lili Marleen sai Teise maailmasõja ajal tohutult populaarseks, elas siin mitu aastat. Kuigi ta suri 1972. aastal Viinis, on ta maetud saare luitekalmistule. Langeoogil on tema auks püstitatud pronksist mälestusmärk.
