Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.

Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Lahusti ja lahustunud aine ühendit nimetatakse solvaadiks.

Juhul kui lahustatav aine ja lahusti on samas agregaatolekus, loetakse lahustiks enamasti ainet, mida on lahuses rohkem. Näiteks etanooli lahustumisel vees on vesi enamasti lahustiks ja etanool lahustatavaks aineks. Et etanool ja vesi lahustuvad teineteises piiramatult (lahuse võib moodustada ükskõik millises vahekorras), siis võiks lahustiks olla ka etanool. Siin ei ole siiski väga ranget reeglit ja sellistel juhtumitel loetakse lahustiks tavaliselt siiski vett. Lahust, milles lahustiks on vesi, nimetatakse vesilahuseks.

Enamasti lahustuvad ained üksteises piiratult. On olemas küllastuspunkt, millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada. Siiski on võimalik küllastuspunkti ületada. Enamiku lahuste lahustuvus paraneb kõrgemal temperatuuril. Kui pärast lahuse valmistamist temperatuuri alandada, ei jõua lahustunud aine nii kiirest välja sadeneda ning tekib üleküllastunud lahus. Üleküllastunud lahused on väga ebapüsivad ning sageli piisab kergest raputusest, et tekiks sade ning lahuse kontsentratsioon alaneks küllastuspunktini.

Paremini lahustuvad üksteises sarnased ained. Näiteks benseen ja vesi lahustuvad üksteises väga vähesel määral, sest benseen on mittepolaarne, vesi aga tugevalt polaarne molekul. See-eest vesi ja etanool lahustutvad piiramatult teineteises, sest mõlemad on polaarsed, ning õli lahustub hästi benseenis, sest mõlemad on mittepolaarsed ained.

Sõltuvalt pH-st räägitakse mõnikord aluselistest (pH >7), happelistest (pH <7) ja neutraalsetest lahustest (pH = 7).

Lahustega seotud mõisteid

• tõelised lahused – lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid
• kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad
• lahusti – mittevesilahuste korral on selleks aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral on lahustiks alati vesi
• lahustuvus – aine omadus lahustuda mingis lahustis, see on puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb.Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse
  • küllastumata lahus – lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub
  • küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)
  • üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet rohkem kui lahustuvusega määratud kogus
• väljasadenemine – lahustunud aine eraldumine lahusest (sademe teke); tahke kristallilise aine puhul nimetatakse kristallisatsiooniks
• kontsentratsioon – lahustunud aine hulk kindlas lahuse või lahusti koguses (tavaliselt mahus)
• lahustumissoojus – soojushulk, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mool) lahustumisel teatud koguses lahustis

Kui nii lahusti kui ka lahustunud aine on vedelikud, kasutatakse mõisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused ja happed vees); mittepolaarsed ühendid lahustuvad paremini mittepolaarsetes lahustites (benseenis, süsiniktetrakloriidis). Seega sarnane lahustub sarnases.

Kolloidlahused

Lahuste all mõistetakse tavaliselt niinimetatud tõelisi lahuseid. Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused, mida võib iseloomustada kui heterogeenset süsteemi.

Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1–100 nm.

Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol.

Kolloidsüsteemide liigitus

• Pihustunud vedelik gaasis on aerosool.
• Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon.
• Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits või aerosool.
• Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon.
• Pihustunud gaas vedelikus on vaht.
• Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht.

Kontsentratsioon ja selle väljendamisviisid

 Pikemalt artiklis Kontsentratsioon

Tähtsaim lahust iseloomustav suurus on kontsentratsioon.

Küllastunud lahuse kontsentratsioon on lahustuvus.

Tavaliselt hinnatakse lahustuvust selle järgi, mitu grammi lahustatavat ainet on lahustunud sajas grammis lahustis.

Kui lahustuvus on suurem kui 1 g 100 grammi lahusti kohta, loetakse ainet hästilahustuvaks.

Kui lahustuvus on vahemikus 0,1–1 g 100 grammi lahusti kohta, loetakse ainet vähelahustuvaks.

Kui lahustuvus on väiksem kui 0,1 g 100 grammi lahusti kohta, loetakse ainet praktiliselt mittelahustuvaks.

Kontsentratsiooni väljendamisviise on mitmeid. Näiteks molaarne kontsentratsioon, molaalne kontsentratsioon, moolimurd, massimurd, normaalne kontsentratsioon jne.

Vaata ka

Tsitaadid Vikitsitaatides: Lahus

• Standardlahus
• Kontsentratsioon
• Lahustamine
• Lahuste segamise reegel