Kulles on kahepaikse vastne. Kullesed elavad vees, neil on sabad ja kehasisesed lõpused. Arengu käigus kasvavad kullestele ka kopsud ja jalad, mis võimaldavad täiskasvanud kahepaiksetel elada vaheldumisi vees ja kuival maal.
Vaatamata nende pehmekoelistele kehadele ja mineraliseeritud osade puudumisele on fossiliseeritud kulleseid leitud ülemistest Miotseeni kihtidest.[1] Hea kvaliteediga säilmed on säilinud biokiledena. Robustsemad kehaosad (lõualuud ja kondid) aga süsinikkiledena.[2] Hispaaniast leitud miotseeniaegsetest säilmetest on aju kattev kude säilinud kaltsiumkarbonaadis ja närvijätked kaltsiumfosfaadis. Teised kehaosad on säilinud orgaaniliste jääkidena ja bakteriaalsete biokiledena, koos ladestunud orgaanilise materjaliga seedetraktis.[1]
Mõned kullesed on söödavad. Liigi Oreolalax rhodostigmatus kullesed on üpris suured, pikemad kui 10 cm,[3] ning neid kogutakse toiduks Hiinas.[4] Indias süüakse liigi Clinotarsus curtipes kulleseid[5] ning Peruus kasutatakse liigi Telmatobius mayoloi kulleseid toiduks ja meditsiinis.[6]