See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Miks see märkus siin on?) (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Konflikt (ladina keelest conflictus) on huvide, vajaduste või väärtushinnangute kokkupõrge.

Konflikt võib olla:

Konflikti tunneme ära sellest, et:

Konflikt ja tunded

Konfliktid on seotud emotsionaalse käitumisega. Emotsioonide puhul ei ole tegemist selge, loogilise või analüütilise mõtlemisega. Tavaliselt seostatakse konfliktiga selliseid emotsioone nagu viha, pahameel, süütunne, solvumine ja kahetsus.

Konflikti lahendamine

Enne, kui asud konflikti lahendama, esita endale mõned küsimused ja mõtle:

Konflikti lahendamise reeglid

Ohud probleemi lahendamise teel

Probleemilahendamise etapid

1. etapp. Probleemi määratlemine ja eesmärgi püstitamine

Milliste vajaduste rahuldamist/eesmärkide saavutamist praegune olukord takistab? Kelle probleem see on? Kas see on tegelik probleem või ainult üks osa sellest? Kas on vaja kohe lahendada või kannatab oodata? Kas probleem võib iseenesest kaduda? Võin ma riskeerida selle ignoreerimisega? Sõnasta konkreetne, saavutatav ja ajaliselt piiritletud eesmärk.

2. etapp. Ajurünnak

Genereerige nii palju lahendusi kui suudate. Ärge hinnake väljapakutud lahendusi, millised iganes need ka ei oleks. Kirjutage lahendused üles.

3. etapp. Lahenduste hindamine

Alustage hindamisprotsessi avatud küsimusega (nt millised on sinu arvates kõige paremad lahendused?). Andke teada oma seisukohtadest (nt ma ei saa selle ideega nõustuda, sest...). Märgi ära kõik lahendused, mis nõuavad rohkem infot, mida saab omavahel kombineerida või mis tunduvad põnevad.

4. etapp. Sobiva lahenduse valik

Tavaliselt jääb sõelale 2-3 lahendust. Ärge hääletage, sest selle puhul on alati võitjad ja kaotajad. Eesmärk on aga saavutada üksmeel! Kujutage parem ette, kuidas võiksid erinevad lahendused toimida (nt kui me valime selle lahenduse, mis siis juhtub? Kas sellel on mingisuguseid puudusi?). Kirjutage üles üks väljavalitud variant ja kuulake tagasisidet.

5. etapp. Lahenduste elluviimise planeerimine

Sageli pidurdub või ebaõnnestub probleemilahendusprotsess, kuna ühiselt vastu võetud otsuseid ei viida ellu. Põhjus on tavaliselt see, et ei otsustada KES ja MILLAL midagi teeb. Vajadusel tuleb arutada ka tulemuste standardite üle (ehk mida näiteks tähendab "hea" konspekt).

6. etapp. Tulemuste hilisem kontroll

Kõik esialgsed lahendused ei pruugi hästi töötada. Seetõttu on oluline arutada (hiljem), kas kõik on tehtud otsustega endiselt rahul. Mõnikord võetakse endale kohustusi, mille täitmine võib osutuda vägagi raskeks.

Vaata ka

Kirjandus