Kolgata on paik väljaspool Jeruusalemma müüre 1. sajandi alguses pKr, kus väidetavalt toimus Jeesuse Kristuse ristilöömine.
Nimi Kolgata on eesti piiblikeele mugandus kreeka nimest Golgotha Uues Testamendis. Selle aluseks on omakorda arameakeelne nimi, mille kujuks on traditsiooniliselt oletatud Gûlgaltâ (kuid on ka teisi variante); piibel tõlgendab seda "pealuu paigana" – kreeka keeles Κρανίου Τόπος (Kraniou Topos) ja ladina keeles Calvariae Locus (siit ka inglise Calvary).
Ehkki 6. sajandist saati viidatakse Kolgatale kui mäele[1] ja 333. aastast kui künkale[2], kirjeldavad evangeeliumid seda lihtsalt kui "paika". Seda on mainitud kõigis neljas kanoonilises evangeeliumis:
tõlgitult Pealuu paik.[3]
Nimele on antud ka terve rida teisi seletusi.
Kolgata traditsioonilise paiga tegi kindlaks Konstantinoopoli Helena, Rooma keisri Constantinus I ema, 325. aastal. Veidi eemal leidis Helena ka Jeesuse haua koha ning väitis end olevat leidnud Püha Risti. Tema poeg Constantinus ehitas seejärel sinna Püha Haua kiriku.
((cite book))
: parameetris |volume=
on üleliigne tekst (juhend); puuduv või tühi pealkiri: |title=
(juhend)