Kikkapuulised | |
---|---|
Harilik kikkapuu Euonymus europaeus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Kikkapuulaadsed Celastrales |
Sugukond |
Kikkapuulised Celastraceae |
Kikkapuulised (Celastraceae) on sugukond taimi kikkapuulaadsete seltsist.
Kikkapuulised on mitmekesine sugukond, kuhu kuulub 98 perekonda ja ligikaudu 1200 liiki taimi.[1] Kikkapuuliste seas on nii puittaimi, põõsaid kui ka ronitaimi.[1] Kikkapuuliste sugukond kuulub riiki Plantae, hõimkonda Streptophyta, klassi Equisetopsida ja seltsi Celastrales.[2] Sugukond on globaalselt laialdaselt levinud, esinedes mõlema poolkera parasvöötmes, kuigi kõige rohkem just troopikas ja subtroopikas.[3]
Üldiselt on kikkapuulistel lihtlehed, leheseis on vahelduv või vastakune.[1] Lehed on sileda või peensaagja servaga.[4] Abilehed on väikesed või puuduvad.[1]
Kikkapuulised on tavaliselt kahekojalised ja nende õied on aktinomorfsed, ühe- või kahesugulised.[1] Õied on tavaliselt 1 cm läbimõõduga ja valkjad.[4] Tupplehti ja kroonlehti on neli või viis, tolmukaid tavaliselt 2-5, kahesugulise liigi korral paiknevad tomukad vaheldumisi kroonlehtedega.[1] Kikkapuuliste sigimik võib olla nii perigüünses kui ka epigüünses asendis.[1]
Kikkapuuliste vili on tavaliselt kupar,[4] tihti just kolmepesaline ja pesa-avanev ehk lokulitsiidne, aga esineb ka luuvilju ja erisuguseid avavilju, kuivvilju.[1] Kikkapuuliste seemned on tavaliselt oranžid,[4] harva valged.[1] Arill võib esineda, seemned mõnikord tiiblevised.[1]
Kikkapuuliste sugukonda kuuluvad perekonnad on:[2]
Mõned suuremad perekonnad kikkapuuliste sugukonnas on Euonymus L. (kikkapuu), Salacia, Gymnosporia ja Maytenus.[2]
Perekonda Euonymus L. (eesti keeles kikkapuu) kuulub ligikaudu 130 liiki taimi.[1] Perekonna liigilise mitmekesisuse kuumkohaks on Ida-Aasia, kuigi perekond on levinud väga laialdaselt.[1] Ökoloogilisest poolest võib välja tuua, et perekond kasvab tihti just vihmametsades.[1] Kikkapuu perekonnas on nii põõsastaimi kui ka puittaimi, mis võivad kasvada 25 meetri kõrguseks.[1] Perekonnale on iseloomulik ristvastakuti asetsevad lehed, mis on üldiselt pigem sileda servaga.[1] Samuti on iseloomulikud tunnused kahesugulised õied ja lokulutsiidne kupar.[1] Seemned on tavaliselt oranžid ja arilliga.[1] Kroonlehed on tihti helekollased, kollased võid helerohelised.[1]
Perekonda Salacia L. kuulub vähemalt 150 liiki troopilises vööndis kasvavaid põõsaid, roni-, puhmas- ja puittaimi.[1] Perekonnale on iseloomulik vastakuti paiknevad lehed ja ümarad luuviljad, mis küpsena on punakasoranžid.[1] Samuti on perekonnale iseloomulik tunnus viietised õied.[1]
Perekond Gymnosporia L. koosneb väikestest puudest ja põõsasdest, millel on tavaliselt astlad, mis võivad olla peenikesed või jämedad, sirged või kõverdunud.[5] Taimede koor on sile või veidi narmendav.[5] Perekonnale on iseloomulik vastakuti asetsevad lehed, millel on tavaliselt hambuline serv.[5] Taimede õied on ühesugulised, harva kahesugulised.[5] Kroonlehed võivad olla värvunud valgelt, kreemialt, kollaselt, heleroheliselt, roosalt või punaselt.[5] Perekonnale on omane septifraagne või lokulitsiidne kupar.[5] Seemneid, mis on läikivad ja punakaspruunid kuni mustad, on tavaliselt 1-4.[5] Seemnetel esineb arill, mis võib olla lihakas kuni õhuke, värvunud roosalt, valgelt, kollaselt või oranžilt.[5]
Perekond Maytenus Molina on puude või põõsastena kasvav perekond, mis on levinud kogu Lõuna-Ameerikas, samuti ka Aafrikas, Põhja-Ameerikas ja mujal. Perekonnale iseloomulik leheseis on tavaliselt spiraalne või vahelduv.[6] Kroonlehed on värvunud kollaselt või roheliselt, mõnikord ka punaselt.[6] Vili on lokulitsiidne, seemned on läikivad ja punakaspruunid.[6] Seemet katab osaliselt või täielikult kollane, valge või lillakas arill, millel võib esineda lihakas endosperm.[6]
Eestis on kikkapuulistest olulisemad kaks liiki perekonnast kikkapuu (Euonymus. L): harilik kikkapuu (Euonymus europaeus L.) ja naastane kikkapuu (Euonymus verrucosus Scop.).[4]
Hariliku kikkapuu oksad on sileda, üksikute kühmudega või siledad.[4] Tema lehed on peensaagja servaga ja elliptilised.[4] Taime kroonlehed on rohekad ja piklikud, viljaks lillakaspunane kupar.[4] Seemned on heledad ja üleni kaetud lihaka punakasoranži seemnerüüga.[4] Erinevalt naastaseke kikkapuule ei ripu hariliku kikkapuu seemned kuprast välja.[4] Eestis on harilik kikkapuu levinud Lõuna-Eestis, kuigi teda kasvatatakse ka ilutaimena.[4]
Naastasel kikkapuul on ruljad oksad, mis on kaetud pruunikate näsadega.[4] Taime lehed on samasugused kui harilikul kikkapuul.[4] Naastase kikkapuu kroonlehed on pruunikad ja ümarad, vili on kollakasroosa kupar, millest valminuna ripuvad seemned välja.[4] Seemned on mustjad ja pooleldi kaetud lihaka punase seemnerüüga.[4] Eestis metsistub liik harva, üldiselt on ta levinud ilupõõsana.[4]
Väga mitmed kikkapuuliste perekonna liigid, mis kasvavad Neotroopises, on endeemsed.[7] Neid perekondi, kus on endeemseid liike, on kokku 27 ja suur osa nendest leidub Amazonase läheduses, kuigi endeemseid kikkapuulisi on levinud üle kogu Lõuna- ja Kesk-Ameerika.[7] Mõned sellised perekonnad on näiteks Celastrus L., Euonymus L., Hippocratea L., Zinowiewia Turcz., Schaefferia Jacq. ja Prionostemma Miers.[7]
Kikkapuuliste sugukonnale on omased mitmed erinevad bioaktiivsed ained: leitud on insektitsiitsete, kasvajavastaste, leukeemia vastaste, antibiootiliste ja tsütostaatiliste omadustega aineid.[8]
Hiina, India ja teiste Lõuna-Aasia riikide rahvameditsiinis on kikkapuuliste sugukonda kasutatud tuhandeid aastaid kognitiivne düsfunktsioon, epilepsia, unetuse, reuma, podagra ja düspepsia raviks.[9] Nende rahvameditsiini teadmiste rakendamine moodsates teaduslikes uuringutes on aidanud kikkapuulistes tuvastada laia valiku in vitro ja in vivo farmakoloogilisi toimeid, sealhulgas kasvajavastast, antimikroobset, põletikuvastast, vananemisvastast, antioksüdatiivset ning neuroprotektiivset toimet.[9] Hetkel on kõige rohkem uuritud liike Celastrus paniculatus Willd. ja Celastrus orbiculatus Thunb., aga võttes arvesse sugukonna suurt farmakoloogilist potentsiaali, on lootus, et ka teisi kikkapuuliste liike uuritakse just meditsiinilises võtmes tulevikus rohkem.[9]
Kikkapuuliste sugukonda kuulub igihaljas puittaim Catha edulis (eesti keeles katapõõsas), mida tarbitakse laialdaselt Ida-Aafrikas.[10] Rahvameditsiinis kasutatakse peamiselt taime noori lehti, mida manustatakse suukaudselt.[10] Lehti üldiselt näritakse, aga mõnel juhul, näiteks kõhulahtisuse, gonorröa ja hambavalu korral, on täheldatud ka värskete lehtede keetmisest.[10] Rikkalikud rahvameditsiinilised teadmised on olnud aluseks taime edasiseks tõhusaks uurimiseks, mis võib viia uute bioaktiivsete raviainete avastamiseni.[10]
((ajakirjaviide))
: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev=
(juhend)
((ajakirjaviide))
: viitemall journal nõuab parameetrit |journal=
(juhend)
((ajakirjaviide))
: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev=
(juhend)
((ajakirjaviide))
: viitemall journal nõuab parameetrit |journal=
(juhend)