![]() |
See artikkel räägib taimeperekonnast; perekonnanime kohta vaata artiklit Kibuvits (perekonnanimi); laulja kohta vaata artiklit Rosa (laulja) |
Kibuvits | |
---|---|
![]() Koer-kibuvits Rosa canina | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Roosilaadsed Rosales |
Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
Perekond |
Kibuvits Rosa |
Kibuvits (Rosa) on roosõieliste sugukonda kuuluv heitlehiste, harvem igihaljaste püstiste või ronivate põõsaste perekond.
Kibuvitsa perekonda kuulub umbes 100 looduslikult levinud liiki, lisaks hulgaliselt hübriide ning kultivare.
Kibuvitsast aretatud dekoratiivtaime nimetatakse roosiks. Kibuvitsa vilju kibuvitsamarju kasutatakse rahvameditsiinis.
Kibuvitsa seemnetest pressitakse õli, mida kasutatakse parfümeeriatööstuses.
Kibuvitsad on madalad (50–100 cm) või kõrgemad (1–2 m) puitunud vartega põõsad. Varred on tugevad ja püstised või peenemad ja loohjad, aga alati ogadega[1]. Lehed on paaritusulgjad ning sulglehekeste arv on sõltuvalt liigist 5–9[1]. Lehekeste värvus, kuju ja karvasus on olulised tunnused liigi määramisel[1].
Õied asuvad üksikult või õisikutena varte tippudes. Kroonlehti on alati viis või kordne arv. Õite suurus on sõltuvalt liigist 2–6 cm. Meie kliimas õitsevad kibuvitsad enamasti jaanipäeva paiku, üksikud liigid varem või hiljem. Kurdlehine kibuvits õitseb külmadeni. Viljadeks on pähklikesed, mis asuvad lihakaks muutunud õiekarika sees.
![]() |
Vikisõnastiku artikkel: roos |
![]() |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kibuvits |