Keelefilosoofia on filosoofia haru ja filosoofilise mõtlemise stiil, mis on seotud väljendite kasutamise, teooriate konstrueerimise viiside ja teadmiste väljendusvahendite korrektse kasutamise põhimõtete uurimisega.
Tähtsad on keelega seotud filosoofilised probleemid: tähendus, osutus, tõlgendus, tõde, keele mõistmine, keele valdamine ja keele seos mõtlemisega. Olulised uurimisvaldkonnad on tähendusteooria, osutusteooria ja tõeteooria.
Analüütilises keelefilosoofias (ehk keelelises filosoofias) samastatakse keelefilosoofia tähendusteooriaga. Näiteks Michael Dummetti arvates pole sõna "keelefilosoofia" tarvis, sest piisab "tähendusteooriast" kui "keele toimimise üldisest kirjeldusest".[viide?]
Keelefilosoofia ja keeleteaduse vahel pole selget piiri.