Kaunase kubermang (ka Kovno kubermang) oli Venemaa Keisririigi haldusüksus (kubermang). Kubermangu administratiivne keskus oli Kaunas. Kubermang eksisteeris aastatel 1842–1915. Kubermangu territoorium on praegu enamikus Leedu ja väike osa Läti ning Valgevene koosseisus.

Maakond moodustati aastal 1842 seitsmest seni Vilno kubermangu kuulunud maakonnast.

Kubermangu haldusjaotus

Kubermang jagunes 7 maakonnaks:

• Kovno maakond, maakonnalinn Kovno,
• Novoaleksandrovski maakond, Novoaleksandrovsk,
• Poneveži maakond, Ponevež,
• Rossienõ maakond, Rossienõ,
• Telši maakond, Telši,
• Šavli maakond, Šavli,
• Vilkomiri maakond, Vilkomir.

Kovno kubermangu kubernerid

• 23.04. 1843 – 10.03. 1848, tegelik riiginõunik Ivan Kalkatin
• 10.03. 1848 – 17.03. 1848, riiginõunik vürst Sergei Dolgorukov
• 17.03. 1848 – 03.04. 1851, kindralmajor Afanassi Radištšev
• 03.04. 1851 – 13.08. 1854, kindralmajor Pjotr Švarts
• 13.08. 1854 – 24.10. 1857, kindralmajor Ivan Romanus
• 01.11. 1857 – 18.09. 1861, riiginõunik Stanislav Hominski
• 18.09. 1861 – 04.06. 1863, kontradmiral Grigori Wevell von Krüger
• 04.06. 1863 – 01.08. 1863, parun Sergei Engelhardt
• 01.08. 1863 – 27.07. 1866 tegelik riiginõunik Nikolai Muravjov
• 29.07. 1866 – 17.05. 1868, tegelik riiginõunik Aleksei Kaznatšejev
• 31.05. 1868 – 10.01. 1874, tegelik riiginõunik vürst Mihhail Obolenski
• 08.02. 1874 – 30.04. 1879, tegelik riiginõunik Pjotr Bazilevski
• 21.05. 1879 – 27.06. 1880, tegelik riiginõunik Sergei Gudim-Levkovitš
• 06.09. 1880 – 09.03. 1881, polkovnik Nikolai Baranov
• 27.03. 1881 – 26.12. 1886, Polkovnik Valeri Melnitski
• 08.01. 1887 – 19.04. 1890, tegelik riiginõunik Jevgeni Kurovski
• 03.05. 1890 – 11.07. 1896, tegelik riiginõunik Nikolai Klingenberg
• [11.07. 1896 – 24.05. 1899, tegelik riiginõunik Sergei Suhhodolski
• 24.05. 1899 – 01.02. 1902, tegelik riiginõunik Aleksei Rogovitš
• 01.02. 1902 – 15.04. 1904, tegelik riiginõunik Emmanuil Vatatsi
• 24.04. 1904 – 31.12. 1912, riiginõunik (tegelik riiginõunik) Pjotr Verjovkin
• 31.12. 1912–1917, tegelik riiginõunik Nikolai Grjazev