See artikkel räägib raamatukogu kataloogist; informaatika mõiste kohta vaata artiklit Kataloog (informaatika); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Kataloog (täpsustus).

Kataloog on teavikute süsteemne loetelu raamatukogus.

Kataloogi eesmärk on muuta raamatukogus asuvad teavikud kataloogikirjete abil leitavaks.

Tüübid

Raamatukogu kataloogi eesmärk on kajastada kõiki ühes kogus olevaid teavikuid, eristades neid bibliograafiliste andmete (kirjete) abil, mis samal ajal annavad ka võimaluse leida kataloogi kaudu teavikud.

Kataloogitüüpe on võimalik eristada mitut moodi:

• materjalide rühmitamine ehk struktuuri järgi
  • alfabeetiline ehk tähestikkataloog – kirjed on järjestatud autori perekonnanime, kollektiivautori nime ja pealkirjade järgi
  • süstemaatiline kataloog
  • märksõnakataloog
• teavikute laadi järgi: erikataloogid (nt patendikataloog, perioodikakataloog)
• kasutusotstarbe järgi:
  • lugejakataloog
  • sisetöökataloog
• kogude hõlmatuse järgi
  • peakataloog
  • keskkataloog
  • koondkataloog
• vormi ja kandja järgi
  • raamatkataloog
  • kaartkataloog
  • trükikataloog
  • elektronkataloog

Elektronkataloog

Elektronkataloogi areng algas 1980. aastate alguses seoses arvutite laiema kasutusele tulekuga.

Elektronkataloog Eestis

Alates 1990. aastate keskpaigast on raamatukogudes hakatud üle minema elektroonilise kataloogi programmidele, kuna see tähendab mugavamat kogude kasutamist nii lugejatele kui ka raamatukoguhoidjatele. Enamik kõrgkoolide raamatukogusid ja teadusraamatukogusid kasutab e-kataloogi ESTER, millega on 2017. aasta lõpuks ühinenud 18 raamatukogu. Suurem osa rahvaraamatukogusid on ühinenud Urania loodud veebipõhise elektroonilise kataloogiga URRAM või OÜ Deltmar loodud klient-server tüüpi rakendusega RIKS (Raamatukogude Info- ja Kataloogisüsteem). Kooliraamatukogudes on kasutusel väga erinevaid elektroonilise kataloogi programme, kuid on ka kaartkataloogi kasutavaid kooliraamatukogusid.

Teooria

1867. aastal pani Charles Cutter paika kataloogi eesmärkide ja ülesannete põhitõed.

• Kataloog peab võimaldama leida raamatut, kui on teada kas autor, pealkiri, teema või aine (alfabeetiline kataloog, süstemaatiline kataloog, märksõnakataloog jne).
• Kataloog peab näitama, millised teosed leiduvad raamatukogus
  • teatud autorilt
  • teatud teemal
  • olenevalt tüübist.
• Kataloog peab abistama raamatu valikul
  • lähtuvalt väljaandest
  • lähtuvalt väljaande iseloomust – teose valik kas bibliograafiliste, temaatiliste või kirjanduslike tunnuste (žanri) järgi.

1969 lähtus Seymor Lubetsky kahest aspektist: intellektuaalsest (raamatu sisust) ja füüsilisest.

Selles süsteemis on raamat kui teos abstraktne mõiste ja kataloogi ülesanneteks on

• näidata teatud väljaande olemasolu raamatukogus – lugeja saab ülevaate, millised trükid ja tõlked on teosest olemas;
• viia kataloogis kokku ühe teose, ühe autori ja sarnase temaatikaga väljaanded (suhestatud järjestuse põhimõte).

Lubetsky süsteemi järgi kataloogi loomine on keeruline ja aeganõudev protsess, mis nõuab kogemusi, väljaõpet ja raha. Samas näiteks internetiotsing ei allu samale loogikale, mistõttu inimene, kes oskab kasutada interneti otsingumootoreid, ei pruugi alati osata kasutada OPAC-i kataloogi (Online Public Access Catalogue ehk avalik siduskataloog).

Vaata ka

• kartoteek

Välislingid

• Eesti raamatukogusõnastik – kataloog
• Charles Cutter
• Seymour Lubetzky
• OPAC