See artikkel räägib taimeperekonnast; ansambli kohta vaata artiklit Karikakar (ansambel) |
Karikakar | |
---|---|
Valge karikakar Anthemis arvensis | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Astrilaadsed Asterales |
Sugukond |
Korvõielised Asteraceae |
Perekond |
Karikakar Anthemis |
Karikakar (Anthemis L.) on korvõieliste sugukonda kuuluv ühe- või mitmeaastaste rohttaimede perekond. Karikakraga sarnaste taimede perekonnad on kummel, kesalill ja härjasilm. Eestis tavaliselt karikakrana tuntud lill on harilik härjasilm.
Karikakra perekonda kuulub üle saja liigi. Perekond pärineb Vahemere maadest ja Lähis-Idast ning on sealt levinud üle maailma. Ta eelistab teetunud, liivaseid muldasid.
Karikakrad on ühe- või mitmeaastased rohttaimed sulgjaguste või lineaalsete lehtede ja tavaliselt lihtsate või nõrgalt harunenud varrega. Taime kõrgus on 20–50 cm. Õiepõhi on poolkera- kuni lehtrikujuline, aga mitte õõnes, ja kaetud kelmega. Õiekate koosneb munajatest või piklikest kandelehtedest, mis paiknevad mitmes reas. Õisiku servas on üksnes valged või kollased emasõied, keskel on mõlemasoolised kollased õied. Seemned on pöördkoonusekujulised. Pappus on väga lühike või puudub.
Purustatud karikakralehtedel on õunalõhn.
EKI sünonüümisõnastiku järgi on karikakar murdekeeles tuntud ka kui maarjalill, kanaperse (osadel andmetel valge karikakar), ätse ja hätses.[1][2]
Karikakar on levinud ravimtaim ja karikakra õitest tehakse teed maksa ja sapiteede puhastamiseks sapikivide korral.[3]
Maarjalillest valmistatakse sidrunkollast värvainet ja putukamürki.[4]
Samuti saab karikakrast valmistada toitu, näiteks valmistatakse õitest karikakraõiesuppi.[5]
Toivo Niiberg, "Karikakar ja härjasilm – kas oskate vahet teha?", Postimees, 15. juuli 2021,
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Karikakar |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Karikakar |