Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi. Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja-Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad.
Kammkeraamika kultuuri esimene ajajärk, tüüpilise kammkeraamika kultuur, jõudis Eestisse umbes aastal 4000 eKr ja kestis paar sajandit. Selle kultuuri tuumikpiirkonnaks on pakutud Karjalat, kust kultuur laiematele aladele levis. Sellel ajajärgul tekkisid selged erinevused saarte ja mandri keraamika vahel.
Tüüpilise kammkeraamika kultuuri ajajärgust on Eestis teada umbes 50 asulakohta ja kaheksa matmispaika.
Umbes aastatel 3700–3600 eKr kujunes välja hilise kammkeraamika kultuur. Selles olid kammkeraamika kultuuri uued nähtused sulandunud eelnenud Narva kultuuri omadega.
