Kalevlaste Maleva
Kalevlaste Maleva pealikud Vabadussõja alguses õppustel. Vasakult esimene 2. roodu ülem lipnik Otto Tief, vasakult kolmas maleva pealik lipnik Leopold Tõnson (detsember 1918)
Tegev 1918–1940
Riik Eesti Vabariik
Kuuluvus Eesti Rahvavägi
Eesti Kaitsevägi
Eesti sõjavägi
Liik jalavägi
Suurus pataljon
Tähtpäevad 20. detsember 1918
Lahingud Eesti Vabadussõda:
Viru rinne
Lõunarinne
Landeswehri sõda
Kalevlaste Maleva juhtkond Vabadussõja ajal Venemaal Pihkva lähistel. Vasakult: pataljoni adjutant leitnant Johannes Aro, pataljoni ülem leitnant Leopold Tõnson, pataljoni ülema abi leitnant Otto Tief (oktoober 1919)

Kalevlaste Malev (algupärases kirjaviisis Kalevlaste Maleva) oli Tallinna spordiseltsi Kalev liikmetest moodustatud pataljon[1] Eesti Vabadussõjas. Üksus formeeriti 20. detsembril 1918 Vabadussõja alguspäevil.

Pataljoni asutajaiks oli grupp Tallinna spordiseltsi Kalev liikmeid. Kalevlaste Maleva pataljon osales Vabadussõjas 38 lahingus nii Viru rindel, lõunarindel, kui ka Landeswehri sõjas. Vabadussõjas juhtisid väeosa lipnik Leopold Tõnson ja lipnik Otto Tief.

Maleva asutamiskoosolek toimus Tallinna spordiselts Kalev esimehe Leopold Tõnsoni eestvedamisel 16. detsembril 1918 Tallinnas Estonia teatrimajas[2].

Juhtkond ja koosseis

Eesti Vabadussõjas (1918-1920)

Eesti Vabariigis (1920-1940)

Vabadussõjas

Kalewi Malewa kalewlased osalesid 27. ja 30. detsembriil dessantoperatsioonidest Loksa ja Tsitri randades ja 2. jaanuaril 1919. aastal läks maleva pealik Tõnsoni juhatusel Tallinnast eesliinil olevatele mägedele appi. Esimene lahing löödi 7. jaanuaril Kimsalu kiriku lähedal[3]. 19. jaanuaril jõudsid kalevlased Narva.

Kalevlaste malev muudeti 1921. aasta algul Kalevi maleva pataljoniks ja sama aasta 1. oktoobril Kalevi pataljoniks. Kalevlased asusid 1921. aasta juunini Valgas, kust nad suunati Tallinna, täpsemalt Kopli Vene-Balti asumi piirkonda.

1922. aasta suvel formeeriti Tallinna Vahipataljonist, Scoutspataljonist ja Kalevi Pataljonist alampolkovnik Jakob Vende juhtimisel, 10. jalaväepolk. 1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodudkompaniideks ja polgud rügementideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel. 10. jalaväerügemendi likvideerimisel 1. oktoobril 1928. aastal formeeriti 10. jalaväerügemendi pataljonidest vormeeriti iseseisvalt kaadripataljonid järgmiselt:

Vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprillil 1928 antud Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadluse §-le 31 oli Igas üksikus jalaväe pataljonis: staap, kolm kompaniid, side-rühm, pioneerrühm, suusk-jalgratturrühm ja töökomando. Igasse kompaniisse kuulus on kolm laskur- ja üks raskekuulipildurrühm. Väeosa asus kuni 1940. aastani praegusest Sepa tänavast ida pool Maleva põigu piirkonnas.[4]

Juunipöörde järel 1940. aasta juunis saadeti väeosa laiali. Kalevi pataljon taastati 18. märtsil 1992 Kalevi Üksik-jalaväepataljonina.

Viited

Kirjandus

Kalevlaste Maleva pataljoni ülema abi leitnant Otto Tiefi poolt Vabadussõjas koostatud "Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat 1918-1919" (2015)

Artiklid

Uurimused ja ülevaated

Audiovisuaalsed allikad

Videod