Juhan Habicht (sündinud 24. jaanuaril 1954 Tallinnas) on eesti tõlkija ja kirjanik.

• 1961–1969 Tallinna 27. 8-klassiline kool
• 1969–1972 Tallinna 1. Keskkool
• 1972–1977 Tartu Riikliku Ülikool (matemaatikateaduskond)

Ta on töötanud programmeerijana (peamiselt Tallinna Polütehnilise Instituudi juurde kuuluvas Turbiinidetailide Automaatprojekteerimise Tööstusharu Laboratooriumis) ja tehnikaajakirjanikuna.

Aastatel 2002–2017 oli ta elektroonse ulmeajakirja Algernon toimetuse liige.^[1] Ta oli 2005. aasta märtsis lõppenud romaanivõistluse žürii esimees. ^[2]

Praegu on ta vabakutseline kirjanik ja tõlkija.

• 1974 "Aga tegelikult" (esimene novell, ilmus ajalehes Tartu Riiklik Ülikool)
• 1979 "Jaanipäeva paiku" (novell). // Noori autoreid '77. Eesti Raamat. Tallinn 1979. Lk 127–137
• 1983 "Veerevad kivid rataste alt" (novellikogu)
• 1987 "Veevalaja" (novellikogu)
• 1990 "Igavene suvi" (koos Tõnu Trubetskyga; rokkromaan; ajakirjas Vikerkaar nr 1, 1990)
• 1993 "Selles mängus ei hüpata" (romaan)
• 2002 "Inglid ja kangelased" (koos Tõnu Trubetsky ja Anti Pathique'iga; "liitulmeromaan")

Tema loomingut on tõlgitud ja avaldatud ka vene keeles, sealhulgas Iževski ajakirjas Lutš.

Juhan Habicht on tõlkinud 2022. aasta seisuga üle saja ilukirjandus- ja aimeteose.^[3]

• 1977 – Tallinna Noorte Autorite Koondis (on olnud ka esimees)
• 1993 – Eesti Kirjanike Liit

Tema vanemad olid õppejõud. Tema poeg on rahvaterviseteadlane Jarno Habicht.

• Juhan Habicht Ulmekirjanduse BAASis
• "Kodus töötamise võlud: Vabakutseline tõlkija Juhan Habicht kirjutab, miks ta eelistab kontorile kodus töötamist" Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2000
• "Pealelend: Juhan Habicht" Sirp, 13. mai 2011