Johannes Aare (kuni 1934 Johannes Ahrenschild; 28. märts 1915 Kalitsa, Väinjärve vald, Järvamaa – 23. detsember 2000 Tallinn) oli eesti insener ja ehitusteadlane.
Ta lõpetas 1934. aastal Järva Maakonna Paide Avaliku Ühisgümnaasiumi, õppis 1934–1936 Tartu Ülikooli tehnikaosakonnas, lõpetas 1943. aastal Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskonna tööstus- ja tsiviilehituse erialal (cum laude). Akadeemiliselt oli ta Korporatsioon Tehnola liige.
Lipnik 1938.[1] Oli ansambli Laulvad Seilorid liige.
Kuna Nõukogude ajal ei arvestatud Saksa aja lõpetamisi, pidi ta 1949. aastal lõpetama sama stuudiumi teist korda, sedakorda Tallinna Polütehnilises Instituudis (TPI). Tehnikakandidaat 1954. aastal TPI-s, tehnikadoktor 1972. aastal TPI-s.
Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi ja Maanteede Valitsuse ehitustehnik 1940–1941. TPI-s 1939, 1940–2000 geodeesia laboratooriumi ajutine abijõud 1939, 1940–1941; tugevus-, ehitusmehaanika ja konstruktsioonide laboratooriumi vanemassistent 1942–1944; ehitusmehaanika ja konstruktsioonide kateedri vanemõpetaja 1945–1953.
Ta oli ehituskonstruktsioonide kateedri dotsent 1953–1972, professor 1972–1991 ning ehitiste projekteerimise instituudi teraskonstruktsioonide õppetooli emeriitprofessor 1992–2000.
Õhukeseseinaliste metalltalade, -raamide ja -sildade töökindlus, loonud nende metallisäästliku projekteerimise.
Avaldanud üle 115 publikatsiooni, 5 õpikut, 4 autoritunnistust.
Oli uurimissuuna "Õhukeseseinalised metallkonstruktsioonid" teaduslik juhendaja. Tema juhendamisel on kaitstud 13 väitekirja.
Tallinna Teadlaste Maja liige.
Tema pojad on ajakirjanik ja poliitik Juhan Aare, muusik Tõnu Aare ning ettevõtja Mart Aare.[2]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.