Jalakasurm (inglise keeles Dutch elm disease, lühend DED) on seenhaigus, mis põhjustab jalakate kuivamist. Haigust tekitab pms keraskottseenelaadsete seltsi kuuluv seen jalaka-siugsuu (Ceratocystis ulmi).[1] Jalakasurma iseloomustab võras tipust kuivanud oksad ja koorealuses puidus must katkendlik ring.[1]
Jalakasurma tõrjeks põletatakse tavaliselt haiged oksad ja hukkunud puud kohapeal.[1]
Selle esimene puhang oli 20. sajandi hakul, teine puhang sama sajandi lõpul. Teist puhangut võis soodustada üleilmne kaubandus ja kliima soojenemine. Haigusetekitajat levitavatele putukatele on Eesti kliima aina sobivam.[2] Haiguse levikut soodustavad ja kiirendavad soojad suved.[3] Haiguse tagajärjel ei saa vesi ega toitained puutüves liikuda ning lehed närbuvad, kolletuvad ja kuivavad. Haigus levib juurekontakti kaudu, samuti levitavad seda putukad, näiteks jalaka-maltsürask ja paaritu puiduüraja.[2] Putukad talvituvad haigete või surevate puude koore all. Kui temperatuur on piisavalt soe, lendavad nad küpsussöömale, olles samas haigust tekitavate eostega kaetud, millega nakatab uue puu seda söömise käigus vigastades. Sellele järgneb seene kiire paljunemine vaatamata sellele, et puu püüab toota kaitseks keemilisi ühendeid.[4] Kõige vastuvõtlikum haigusele on Eestisse sisse toodud ameerika jalakas.[5]
Üks tõhusamaid fungitsiide haiguse tõrjel on Arbotect. Seda süstitakse iga paari aasta järel, sest puud täiesti haigusest vabaks sellega ei ravi. Samuti ei aita see juurenakkuse korral, küll aga on 99,5% tõhus putuknakkuse tõrjumisel.[6]
Tõrjevahend Alamo toimib vaid sellel hooajal, mil seda süstitakse.[7]
Multistriatin on emaste üraskite levitatav feromoon, mida on võimalik sünteetiliselt toota ning sel moel haigust levitavaid isaseid putukaid püüda.[8]
Kuna Hollandis on tänava- ja pargipuudel kemikaalide kasutamine keelatud, loodi Amsterdami ülikoolis 1980-aastatel bioloogiline vaktsiin. Trig on mittemürgine ning sisaldab destilleeritud vees lahustatud seene Verticillium albo-atrum eoseid, mida süstitakse kevadel jalakasse, tekitades sel moel immuunreaktsiooni. Katsed USA jalakatega on olnud edukad, vähendades haiguse põhjustatud puude hukku märgataval määral.[9][10]