Jahiuluk ehk jahiloom on uluk (imetaja või lind), kellele tohib jahiseaduse järgi pidada jahiajal jahti. Jahiulukite liha, sarvi, nahka, sulgi või muid kehaosi tarvitatakse söögiks või muuks tarbeks.
Jahiulukid jaotatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks. Viimaste hulka kuuluvad ka jahilinnud.
Mingil kindlal alal elutsevate kütitavate ulukite kogumit nimetatakse jahifaunaks.
Eestis kütitavad jahiulukid
Eestis küttida lubatud jahiulukite loetelu[1] kinnitab Eesti kliimaminister määrusega.
Suurulukite loetelu
- hunt (Canis lupus)
- pruunkaru (Ursus arctos)
- ilves (Lynx lynx)
- metssiga (Sus scrofa)
- punahirv (Cervus elaphus)
- põder (Alces alces)
- metskits (Capreolus capreolus)
- hallhüljes (Halichoerus grypus)
Väikeulukite loetelu
- rebane (Vulpes vulpes)
- šaakal (Canis aureus)
- kährikkoer (Nyctereutes procyonoides)
- mink (Mustela vison)
- tuhkur (Mustela putorius)
- metsnugis (Martes martes)
- kivinugis (Martes foina)
- mäger (Meles meles)
- kobras (Castor fiber)
- ondatra (Ondatra zibethicus)
- halljänes (Lepus europaeus)
- valgejänes (Lepus timidus)
- kormoran (Phalacrocorax carbo)
- rabahani (Anser fabalis)
- hallhani (Anser anser)
- suur-laukhani (Anser albifrons)
- kanada lagle (Branta canadensis)
- valgepõsk-lagle (Branta leucopsis)
- viupart (Anas penelope)
- rääkspart (Anas strepera)
- piilpart (Anas crecca)
- sinikael-part (Anas platyrhynchos)
- soopart (Anas acuta)
- rägapart (Anas querquedula)
- luitsnokk-part (Anas clypeata)
- tuttvart (Aythya fuligula)
- mustvaeras (Melanitta nigra)
- sõtkas (Bucephala clangula)
- laanepüü (Bonasa bonasia Tetrastes bonasia)
- faasan (Phasianus colchicus)
- nurmkana (Perdix perdix)
- lauk (Fulica atra)
- tikutaja (Gallinago gallinago)
- metskurvits (Scolopax rusticola)
- naerukajakas (Larus ridibundus)
- kalakajakas (Larus canus)
- hõbekajakas (Larus argentatus)
- merikajakas (Larus marinus)
- kodutuvi (Columba livia f. domestica)
- kaelustuvi (Columba palumbus)
- hallrästas (Turdus pilaris)
- künnivares (Corvus frugilegus)
- hallvares (Corvus corone cornix)