Intervallmeetod ehk intervallide meetod on meetod kõrgema astme võrratuste lahendamiseks.
Võrratusi kujulkus on võrratuse nullkohad, saab lahendada intervallmeetodil. Praktiliselt kujuneb võrratuse lahendamine intervallmeetodil järgmiseks:
- kanname võrratuse nullkohad (antud juhul x1, x2, x3 ) x – teljele,
- eeldades, et a > 0 (vastasel juhul korrutame lähtevõrratust −1-ga), tõmbame läbi nende punktide joone, alustades paremalt ülalt,
- kui nullkoha järk on paaritu arv, läbime nullkohta lõigates x-telge,
- kui nullkoha järk on paarisarv, läbime nullkohta puudutades,
- võrratuse lahendihulga määrame graafikult
Näide. Lahendame võrratuse x(x −2)(x + 1)> 0. Lahendus: vastava funktsiooni y = x(x −2)(x + 1) nullkohad on x = 0, x = 2, x = -1 ning kõik need on ühekordsed. Seega läbib abijoon neid punkte x-telge lõigates.
Selle võrratuse lahendamine tähendab funktsiooni y = x(x −2)(x + 1) positiivsuspiirkonna leidmist.
Positiivsuspiirkonna moodustavad need x väärtused, mille korral funktsiooni graafiku skits asub ülalpool x- telge. Antud juhul on positiivsuspiirkonnaks, aga seega ka vastava võrratuse lahendiks hulk X = (−1;0)U(2;∞).[1]