Hermann Samson (ladina Hermannus Samsonius; läti Hermanis Samsons; 4. märts 1579 Riia – 16. detsember 1643) oli Liivimaa vaimulik ja teoloog, esimene Rootsi-aegne Liivimaa luterlik superintendent.
Hermann Samson õppis 1599. aastast Rostocki ülikoolis ladina ja kreeka kirjandust Eilhard Lubinuse (1565–1621) juures ja seejärel Wittenbergi ülikoolis teoloogiat (Mag. 1605), võitles Poola ajal jesuiitide tegevuse vastu, oli Riia ülempastor ja nimetati Gustav II Adolfi poolt 23. augustil 1622 Liivimaa superintendendiks[1] [2].
1626. aastal avaldas Samson nõiajutluste kogumiku "Neun Außerlesen und Wolgegründete Hexen Predigt" nn. "Üheksa nõiajutlust", milles kirjeldab erinevaid nõidu, ning annab üksikasjalise juhendi, mida nende vastu teha.[3]
1638. aastal kinkis Rootsi kuninganna Kristiina talle Vestiena (Festen) mõisa[4].
19. septembril 1641 sai ta Rootsi aadlikuks ja tema järeltulijad immatrikuleeriti Rootsi rüütelkonda aadlinimega von Samson-Himmelstjerna (nt 2349).
Riia toomkiriku ühel vitraažaknal on kujutatud Samsoni ja kuningas Gustav II Adolfi kohtumist[5].
Tema vanemad olid Riia linnasoldatite ülem (bürgerhauptmann) Naeman Samson (surnud 1583) ja Anna Bocker.
Ta abiellus 24. juunil 1609 Helena Hartmanniga, kes oli kaupmees Bruno Hartmanni ja Helena Glandorfi tütar[6]. Abielust sündisid Bruno Samson (suri 1647) ja Hermann von Samson (1619–1678), kes oli Vestiena (Festen) ja Bīriņi (Koltzen) mõisnik, Riia bürgermeister ja Riia linnusekrahv (ehk linnusepealik).[7][8]
Eelnev Poola aeg |
Liivimaa superintendent 1622–1643 |
Järgnev Johannes Laurentii Stalenus |