Helitehnik ehk helitehnoloog on elukutse, mida esindaval isikul peab olema võimekus helitehnoloogiat kasutades produtseerida heli või analoogne või digitaalne helisalvestis.
Helitehnoloogi ülesannete hulka kuuluvad:
Helitehnoloog peab olema suuteline rakendama erinevaid helisalvestusviise, sealhulgas analooglinti, digitaalseid mitmerealisi salvesteid ja helitöötlustarkvarasid. Kaasaegsel helitehnoloogil on vajalik aru saada tarkvara ja raudvara integratsioonipõhimõtetest – sünkroonimisest analoog-digitaalmuunduseni. Oma töös kasutavad helitehnoloogid erinevaid digitaalseid seadeldisi, sealhulgas:
Helivõimendiid – elektroonilised võimendid, mis suurendavad elektrisignaali pinget ja võimsust helisageduste alas.
Signaaliprotsessorid – mikroprotsessorid, mis tegelevad signaalide pideva töötlemisega ja seda enamasti reaalajas (sündmuse tegeliku toimumise ajal).
Analoog-digitaalmuundurid – seadmed, mis muudavad analoogsignaali ehk pideva signaali digitaalsignaaliks ehk diskreetsesse vormi.
Digitaal-analoogmuundurid – seadmed, mis muundavad digitaalsignaali analoogsignaaliks.
Muusikatarkvara (inglise keeles Digital Audio Workstation, lühendina DAW] – muusika või heli loomiseks, salvestamiseks ja/või töötlemiseks loodud tarkvara.
Valjuhääldid – elektroakustilised seadmed, mis muundavad helisagedusliku elektrivõnkumise (audiosignaali) heliks.
Mikrofonid – elektroakustikaseadmed, mis muundavad helirõhu võnkumised elektripinge muutusteks.
Helimikserid – elektroonilised seadmed, millega saab kombineerida ja muuta erinevaid helisid.
Sekventserid – elektrooniline seade, millega saab kombineerida ja muuta erinevaid helisid.
Eelvõimendid (inglise keeles preamp) [1] – seadmed, mis võimendavad nõrkasid signaale liinitasemele, et nendega töötamine oleks lihtsam.
Magnetofonid – on seadmed audiosignaali magnetiliseks salvestamiseks liikuvale andmekandjale – magnetlindile – ja salvestise taasesitamiseks.
Eestis on helitehnoloogia eriala võimalik omandada kõrghariduse baasil Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Õpe Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias kestab 4 aastat ning nõuab 240 EAP (Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti) täitmist (8 semestrit, 30 EAP semester)[2]. Heliloomingu õppekava Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kestab 3 aastat ning nõuab 180 EAP täitmist (6 semestrit, 30 EAP semester)[3].