Hanno Sillamaa (9. oktoober 1929 Paide – 28. juuni 2004 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane ja haridustegelane.
Lõpetas Paide Linna Algkooli 1942. aastal ja Paide Keskkooli 1947. aastal[1] kuldmedaliga. Tallinna Polütehnilise Instituudi mehaanikateaduskonna elektrimasinate ja -aparaatide erialal cum laude 1952. Lvivi Polütehnilise Instituudi aspirant 1952–1955, tehnikateaduste kandidaat 1955 "Автоматические мосты переменного тока для измерения комплесных сопротивлений", kinnitus 1957).
Täiendas end Tšehhoslovakkias 1960, 1964; Ungaris 1964; M. I. Kalinini nim Tallinna Elektrotehnika Tehases 1975; Eesti NSV TA Küberneetika Instituudis 1975, 1980, 1984.[2][3]
1953–1955 Lvivi Polütehnilise Instituudi assistent; 1958–1966 ENSV RMN Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituudi automaatikavahendite laboratooriumi juhataja ja sektorijuhataja TPI-s/TTÜs 1952, 1955–2004: 1952 TPI vanemlaborant; 1955–1956 teoreetilise mehaanika kateedri assistent; 1956–1958 vanemõpetaja; 1958 teoreetilise ja üldelektrotehnika kateedri dotsent; 1960–1966 automaatika ja telemehaanika kateedri dotsent ja juhataja; 1967–1968 ja 1969–1970 automaatika kateedri vanemteadur; 1968 ja 1970–1988 dotsent;1988–1992 professor; 1992–1998 automaatika ja süsteemitehnika instituudi/automaatikainstituudi struktuurse süsteemianalüüsi erakorraline professor;1998–1999 automaatikainstituudi erakorraline professor;1999–2004 emeriitprofessor[2], [3]
Automaatjuhtimise teooria; struktuurne süsteemianalüüs; kõrghariduse korraldus ja oskussõnavara. Eesti automaatikaalase kõrghariduse rajajaid. Algatas automaatvahendeid ja -süsteeme hõlmava teoreetilise ja eksperimentaalse teadustöö, oli tegev automaat- ja mõõteseadmetes kasutatavate Halli andurite, ainete reoloogiliste omaduste määramiseks sobivate võnkeandurite ja vektorvoltmeetria arendamises. Üle 90 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud üle 20 kandidaaditöö.[2][3]
1975. aastal oli ta külalislektor Tampere Tehnikaülikoolis, 1983. aastal külalislektor ja -uurija Helsingi Tehnikaülikoolis.
TPI tootmisprotsesside automatiseerimise probleemlaboratooriumi teaduslik juhendaja 1962–1987; Eesti Kõrghariduse Hindamisnõukogu esimees 1966–2000.
Teened Tallinna Tehnikaülikooli ja kogu Eesti kõrghariduse arendamisel: automaatikakateedri ja tootmisprotsesside automatiseerimise laboratooriumi rajamine, automaatika ja süsteemitehnika õpetamise väljakujundamine, aktiivne osavõtt teiste infotehnoloogia õppesuundade väljaarendamisest, ainesüsteemse õppetöö juurutamise eestvedaja ning kõrgkoolide akrediteerimise süsteemi käivitajaid. [2]
Hanno Sillamaa suri 28. juunil 2004 Tallinnas ja ta maeti 9. oktoobril 2004 Liiva kalmistule[4].
Ta oli 1956. aastast abielus harfimängija Zvenislava Sillamaaga, nende poeg oli pianist ja klavessinist Ivo Sillamaa, pojatütar on laulja Janika Sillamaa.
Filateelia, elektroonika, tehnika.