Grammatiseerumine on asju ja tegevust tähistavate sõnade teisenemises pigem süntaktilisteks morfeemideks (afiksid, prepositsioonid jt).
Grammatiseerumise käigus muutub varasem leksikaalne (iseseisev) või vähem grammatiline üksus keele arengu käigus aste-astmelt grammatilisemaks, seotud üksuseks, kaotades oma esialgse semantilise ja süntaktilise iseseisvuse.[1]
Üks paljudest maailma keeltes tuntud grammatikalisatsioonitendentsidest on modaalsuse väljendusvahendite areng kõneviisivahenditeks.
Grammatisatsiooni näiteks eesti keeles on iseseisva sõna *kansak (rahvas) järkjärguline kujunemine kaasaütleva käände lõpuks -ga.
Imperatiivivormi lase põhjal on eesti keeles grammatikaliseerumas partikkel las, mis kannab tegijale orienteeritud modaaltähendust. Sõna las käsitatakse imperatiivivormi lase lühenenud vormina: las minna = lase minna jne. Tegu on grammatikaliseerumisprotsessiga, kus sõnavormist kujuneb uue funktsiooniga partikkel. Partiklina kasutatav las väljendab enamasti võimaldamist (Las Mari aitab sind) või lubamist-käskimist (Las Jüri ootab ukse taga).
Grammatikaliseerumisprotsess imperatiivivormist lase partikliks las: