Avastamine | |
---|---|
Avastajad | Scott S. Sheppard, David C. Jewitt, Jan Kleyna[1] |
Avastamise aeg | 12. detsember 2004[1] |
Nimetamine | |
Teised nimed |
Saturn XLI[2] S/2004 S 16[2] |
Orbiidi iseloomustus | |
Orbiidi pikem pooltelg | 22 453 000 km[3] |
Ekstsentrilisus | 0,136 [3] |
Tiirlemisperiood | 1260,3 ööpäeva[3] |
Orbiidi kalle | 164,963° (ekliptika tasandi suhtes)[4][3] |
Emaplaneet | Saturn |
Füüsikaline iseloomustus | |
Keskmine diameeter | hinnanguliselt 4 km [3][1] |
Albeedo | 0,04 (oletatav)[1] |
Näiv tähesuurus | 25,0[3] |
Fenrir ehk Saturn XLI (esialgne tähis S/2004 S 16) on Saturni kaaslane.
Selle väikese taevakeha (ja veel 11 Saturni kaaslast) avastasid 12. detsembril 2004 Subaru teleskoobiga Scott S. Sheppard, David C. Jewitt ja Jan Kleyna, orbiidi elemendid arvutas Brian G. Marsden.[1] Koos 13. detsembrist kuni 5. märtsini 2005 kogutud andmetega avalikustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon avastuse 4. mail 2005.[5]
Fenrir kuulub Saturni kaaslaste skandinaavia gruppi (Norse group).
Fenrir sai nime skandinaavia mütoloogiasse kuuluva hiiglasliku hundi Fenriri järgi.[1]
Fenriri keskmine diameeter on hinnanguliselt 4 km (eeldusel, et albeedo on 0,04).[3][6]
Ta tiirleb Saturni pöörlemisele vastupidises suunas (retrograadsel orbiidil), mis viitab sellele, et ta on Saturnist möödudes tema raskusvälja lõksu jäänud ega ole tekkinud Saturni algselt ümbritsenud tolmukettast akretsiooni teel nagu mõned suuremad ja planeedile lähemad Saturni kaaslased.
Fenriri orbiidi pikem pooltelg (keskmine kaugus Saturnist) on 22,4548 miljonit km,[6] ta on Saturni praeguseks teada olevate kaaslaste seas kauguselt 57. kohal. Peritsenter on 19 463 821 km, apotsenter 25 445 779 km.[6] Orbiidi pikkus on 140 459 769,23 km[6]. Orbitaalkiirus on 4643,3 km/h. Tiirlemisperiood on 1260,3 ööpäeva.[3] Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes on 164,9°[4][3] või 164,444°[6] ja orbiidi ekstsentrilisus 0,136[3] või 0,1332[6]
Fenriri näiv tähesuurus on 25[3]. Ta on üks tuhmimalt paistvaid planeedi kaaslasi Päikesesüsteemis. Ta avastati Maa pealt suure Subaru teleskoobi abil. Selle taevakeha heledus on nii väike, et teda ei "näe" ka Saturni ümber tiirlev kosmosesond Cassini, mille juurest ei paista ta kunagi heledamana tähesuurusest umbes 17.