Kaunist keskaegset linna, mis on tänaseni hästi säilinud, on linnana esmamainitud 1218. aastal pärast seda, kui krahv Hugo von Montfort ehitas "Schattenburgi", lossi, mis on endiselt Feldkirchi peamine vaatamisväärsus. Muud linna vaatamisväärsused hõlmavad hilisgooti ajast pärit Püha Nikolause toomkirikut. Feldkirchis sündis Georg Joachim Rheticus ja asub praegu Feldkirchi diötsees. Aastatel 1651–1773 ja 1856–1979 asus Feldkirchis jesuiitide kool Stella Matutina.
1799. aasta märtsis toimus kaks kokkupõrget Prantsusmaa Esimesne Vabariigi ja Habsburgide monarhia vägede vahel. 7. märtsil võitis Nicolas Oudinot koos 9000 Prantsuse sõduriga Friedrich von Hotze 6000 austerlast. Feldkirchi lahing toimus 23. märtsil, kui André Masséna ja 12 000 prantslast said lüüa Franjo Jelačićilt ja 5500 austerlaselt.
Linnaosad
Feldkirch
Levis
Altenstadt
Gisingen
Nofels
Tosters
Tisis
Majandus ja taristu
Turuplats
Transport
Feldkirchil on alates 1993. aastast olnud oma kohalik bussivõrk, kus on praegu 8 liini, sealhulgas bussid Liechtensteini põhjaossa. Bussisüsteem töötab koos Vorarlbergi bussisüsteemiga, mis pakub mitut piirkonnaülest liini, mis algavad ja lõpevad Feldkirchis. Lisaks on niinimetatud "ööliin", mis ühendab baare ja diskosid kogu Feldkirchis. Ööliin töötab nädalavahetustel umbes kella neljani hommikul.
Feldkirchi raudteejaam asub peamisel raudteeliinil läbi Vorarlbergi.
Ettevõtted
15. mai 2001. aasta seisuga oli Feldkirchi 1464 ettevõttes 13 146 töötajat, sealhulgas 5 suuremat ettevõtet, milles igaühes rohkem kui 200 töötajat.
Feldkirchis baseeruvad järgmised ettevõtted:
Bachmann Electronic
Vorarlberg Milch
Lingenhöle Technologie
Stadtwerke Feldkirch
KSW Tankstellen- und Industrieanlagenbau
Gebäudereinigung Bauer
Landeskrankenhaus Feldkirch
Kultuur ja maamärgid
Feldkirchi all-linn
Feldkirchis on üks paremini säilinud keskaegseid Vorarlbergi linnamaastikke. Linn ehitati 1200. aasta paiku Schattenburgiga samal ajal ja sellel on geomeetriline võrgusüsteem. Alates 1500. aastast, kui linnamüür uuesti üles ehitati, püsis linn sajandite jooksul muutumatuna.
Alates 2015. aastast on Feldkirchi ansambel kantud Austria kultuuripärandi nimekirja (Haagi konventsiooniga kaitstud kultuuriväärtused). Linn on ka väikeste ajalooliste linnade liidu, Turismi turundusliidu liige.
Linna kindlustused
Schlossgrabeni, Hirschgrabeni ja St. Leonhardsplatzi tänavad tähistavad linnamüüri endist kulgemist ümber Neustadti ala 13. sajandil. Linnamüür ehitati suuresti ümber 1500. aasta paiku ja 1826. aastast on see paljudest kohtadest kadunud.
Kuni Feldkirch oli ümbritsetud linnamüüri ja vallikraaviga, võis linna siseneda vaid läbi nelja värava. Neid linnaväravaid kutsuti Bregenzertor või Nikolaustor, Bludenzertor või Schultor, Milltor või Sautor ning Churertor või Salztor. Kaks viimast väravat on siiani alles, teised kaks eemaldati koos linnamüüriga 19. sajandi alguses.
Lossid ja paleed
Schattenburg – Schattenburgi loss oli Montforti krahvide asukoht kuni 1390. aastani. Esimene ehitusetapp algas 1230. aasta paiku linna asutaja Hugo I ajal. Krahv Friedrich von Toggenburgi (1416–1436) ja foogt Hans von Königseggi ajal 15. sajandil toimusid Schattenburgi lossi laiendus- ja ümberehitustööd. Pärast krahvide hääbumist pandi loss korduvalt oksjonile ja 1813. aastal taheti see isegi lammutada. 1825. aastast kuulub loss Feldkirchi linnale, kes maksis selle eest toona 833 floriini. Seejärel oli lossis kasarm ja hiljem vaestemaja. Loss võlgneb oma päästmise ja taaselustamise Feldkirchi ja selle ümbruse muuseumi- ja sisejulgeoleku ühingule, mis asutati 1912. aastal. Ülemistel korrustel asub koduloomuuseum, mida külastab aastas umbes 25 000 külalist.
Tostersi varemed – mäelinnuse varemed Schellenbergi mäepoolsemas osas Feldkirchi Tostersi linnaosas.
Palais Liechtenstein – tänapäevasel kujul ehitati maja aadressil Schlossergasse 8 pärast 1697. aasta linnatulekahju kui barokkstiilis ametihoone Liechtensteini vürstile Johann Adam Andreasele. 1848. aastal läks see Andreas Ritter von Tschavolli valdusse, kes oli sel ajal Feldkirchi linnapea ja tööstur. Linn omandas palee 1967. aastal ja nüüd kasutatakse hoonet näitusekeskusena. Seal asuvad kultuurinõukogu ja ka linnaraamatukogu, samuti linnaarhiiv.
Villad ja muud elamud
19. sajandil ehitas Feldkirchi kodanlus arvukalt mainekaid elamuid, millest enamus on siiani eraomanduses. Villasid ehitati peamiselt Reichsstraßele ning peamiselt Bärenkreuzungi ja rongijaama vahelisele alale.
Kultuurielu
Poolbar Festival on moodsa muusika ja kultuuri festival Feldkirchis. Igal aastal juulist augustini toimuval üritusel on umbes 20 000 külastajat, kes pakuvad muusikat, näitusi, luuleprõmme, moodi ja arhitektuuripreemiat. Esimest korda toimus see 1994. aastal kultuuri suveakadeemiana ning erineb maastiku ja arhitektuuri korralduse ja teostuse poolest suuresti teistest vabaõhuüritustest.
Feldkirchis toimub Feldkirch Festival, iga-aastane suvefestival, mille asutas 2002. aastal Thomas Hengelbrock ja mida 2007. aastast juhendab Philippe Arlaud.
_-_Marktplatz_(03-2).jpg)
