Evi Juhkam (17. märts 1932 Harju-Madise – 1. detsember 2023 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, murrete koguja ja uurija.
Evi Juhkam kasvas kuuelapselises peres. Tema ema on pärit Hiiumaalt Pühalepast, isa Harjumaalt Harju-Madise Rannakülast. Isa Theodor Kalve oli talupidaja ja kultuurihuviline, ema Hilda Kalve armastas luuletusi kirjutada. Tänu vanemate kultuurihuvile tekkis huvi murde- ja sõnavara kogumise vastu.
Evi Juhkam on käinud murdekogumismatkadel, meelispaikadeks on olnud Läänemaa, Pärnumaa ja Loode-Eesti ning ta armastas matkata kas jalgsi või jalgrattaga. 1957. aastal alustas ta murdekogumist Harju-Ristil ja Harju-Madisel. [1][2]
Aastatel 1953–1958 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis ning sai keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse. 1998. aastal lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli magistriõppes ja kaitses magistritöö "Eesti-rootsi murdekontaktid".[3]
Eesti Keele Instituudi (kuni 1993 Keele ja Kirjanduse Instituut) murdesektoris (2000. aastast eesti murrete ja lähisugukeelte sektor):
- 1957 mittekoosseisuline töötaja, alustas Harju-Risti ja Harju-Madise murdekogumisega (kohanimed ja sõnavara)
- 1958–1975 laborant, bibliograaf
- 1975–1986 nooremteadur
- 1986– teadur[3]
Tema teadustöö põhisuunad olid leksikograafia; eesti murrete kogumine, uurimine ja publitseerimine; keelekontaktid; eestirootsi murrete kogumine ja uurimine (1998. aastal kaitstud magistritöö "Eesti-rootsi murdekontaktid").
Alates 1963. aastast oli Evi Juhkam Emakeele Seltsi liige ja uurinud eesti ja rootsi keele sarnasust ja keelelaene. [1][2]
- Juhkam, Evi; Loode-Eesti murdelood. Risti ja Harju-Madise 2017
- Juhkam, Evi; Kendla, Mari; Norvik, Piret; Viikberg, Jüri (toimetajad) (2005). Eesti murrete sõnaraamat. IV köide (K– L), 17. vihik (kõhvits – kähür). Tallinn: Eesti Keele Instituut.
- Eesti murrete sõnaraamat. IV köide (K–L), 16. vihik (kuma – kõhvitsema). Toimetanud Anu Haak, Evi Juhkam, Mari Kendla, Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, 212 lk.
- Eesti murrete sõnaraamat. III köide (K), 12. vihik (kirikline – kohaline). Toimetanud Anu Haak, Evi Juhkam, Mari Kendla, Varje Lonn, Piret Norvik, Vilja Oja, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2002, 199 lk.
- Lonn, Varje, E. Niit 2002. Eesti murded VII. Saarte murde tekstid. Toimetanud Evi Juhkam. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
- Eesti murrete sõnaraamat. III köide ( K ), 11. vihik (ket – kirikakk). Toimetanud Anu Haak, Evi Juhkam, Mari Kendla, Varje Lonn, Piret Norvik, Vilja Oja, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2001, 203 lk.
- Eesti murrete sõnaraamat, II köide (J-K). Koostanud Evi Juhkam, Mari Must, Helmi Neetar, Salme Nigol, Ellen Niit, Vilja Oja, Eevi Ross, Helmi Viires. Trükki toimetanud Ellen Niit, Anu Haak, Vilja Oja, Aldi Sepp, Jüri Viikberg. Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 1997–2001, 1085 lk.
- Juhkam, Evi 2000. Eestirootsi tõlkelaenud eesti murretes. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, lk 53–72.
- Juhkam, Evi, A. Sepp 2000. Eesti murded VIII. Läänemurde tekstid. Toimetanud Anu Haak. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 765 lk.
- Eesti murrete sõnaraamat, I köide (A-J). Koostanud Anu Haak, Evi Juhkam, Mari Must, Mart Mäger, Helmi Neetar, Salme Nigol, Ellen Niit, Vilja Oja, Valdek Pall, Eevi Ross, Aili Univere, Helmi Viires, trükki toimetanud Helmi Neetar (a – ajama; b – iätüss), Ellen Niit (atak – aõldama; j – jüvätämä), Eevi Ross (ajamutt – asõl). Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1994–1997, 1112 lk.
- Juhkam, Evi 1997. Tähelepanuväärne teos rootsi dialektoloogidelt. Ordbok över Sveriges dialekter. Första bandet. Häfte 1. a-andtöppt. Häfte 2. andvarpning-arsa. Arkivet för Ordbok över Sveriges dialekter. Uppsala 1991, 1994.– Keel ja Kirjandus nr 7, lk 498–501.
- Juhkam, Evi 1996a. Ühemehesõnaraamat Rootsist teiste murdesõnastike taustal. – Keel ja Kirjandus nr 2, lk 128–130.
- Juhkam, Evi 1996b. Paul Ariste ja eestirootsi keel. – Fenno-Ugristica 19. Tartu, lk 71–75.
- Juhkam, Evi 1994. Seminar "Rootslased Eestis". – Keel ja Kirjandus nr 7, lk 445–446.
- Juhkam, Evi 1992a. Eestirootslastest. – Keel ja Kirjandus nr 7, lk 394–402.
- Juhkam, Evi 1992b. Järgsilbi ks Risti murrakus. – Keel ja Kirjandus nr 7, lk 151–155.
- Juhkam, Evi, M. Joalaid 1989. Röikssvenskarnas ättlingar i Ukraina. – Svenskbyborna 60 år i Sverige 1929–1989. Visby, s 116–121.
- Väike murdesõnastik II. Koostanud A. Haak, E. Juhkam, M. Kallasmaa, A. Kask, E. Niit, P. Norvik, V. Oja, A. Sepp, J. Simm, J. Viikberg. Toimetanud Valdek Pall. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1989, 783 lk.
- Juhkam, Evi 1988. Harjumaa keelest. – Harju kärajad, 2.-3. juulil Sauel. Kogumik, koostaja Vaike Sarv. Tallinn: Eesti Raamat, lk 29–38.
- Juhkam, Evi 1983. Rootsipärane objekt eesti murretes. – Keel ja Kirjandus nr 3, lk 122–125.
- Juhkam Evi, M. Joalaid 1982. Reigi rootslaste järeltulijad Ukrainas. – Keel ja Kirjandus nr 5, lk 240–245.
- Väike murdesõnastik I. Koostanud E. Juhkam, M. Kallasmaa, V. Lonn, P. Raud, E. Ross. Toimetanud Valdek Pall. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1982, 503 lk.
- Eesti murdepalu. Koostanud Salme Nigol, Evi Juhkam. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Keele ja Kirjanduse Instituut, 1975.
- Juhkam, Evi 1970. Murdetekste Kihelkonnalt. – Emakeele Seltsi aastaraamat 16. Tallinn: Eesti Raamat, lk 243–257.[3]
- kiitus ühingult Svenska Folkskolans Vänner (1987)[3]
- Hagforsi medal (1992)[4]
- Keelekõrv. Kullamaa murrak. Vikerraadio saade. Eesti Keele Instituudi murdeuurija Evi Juhkam räägib Kullamaa murrakust ja 00:02:55 vestleb Helene Tuutmaga Rõuma külast (salvestatud 1977). Autor ja toimetaja Mari Tarand. Esmaeeter: 7. veebruar 1993