.jpg)
Epp Kaidu (lavanimi) ehk Leida Ird[1] (neiupõlvenimi Leida Rosenblatt;15. aprill 1915 Jäärja vald – 23. juuni 1976) oli eesti lavastaja ja näitleja.
Epp Kaidu (lavanimi) ehk Leida Ird[1] (neiupõlvenimi Leida Rosenblatt;15. aprill 1915 Jäärja vald – 23. juuni 1976) oli eesti lavastaja ja näitleja.
Ta lõpetas 1935. aastal Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi. Aastatel 1934–1936 õppis Tartu Näitekunsti Stuudios.
1937–1939 oli ta Tartu Töölisteatri näitleja ning 1940–1941 töötas näitlejana Vanemuises. Teise maailmasõja ajal oli ta Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite liige Nõukogude tagalas ning 1944–1976 taas Vanemuises näitleja ja lavastaja.
Epp Kaidu töötas nii muusika- kui ka sõnalavastustega, peamiselt Tartus Vanemuise teatris. Enda hinnangul tõi Kaidu lavale umbes 100 lavastust.[2] Evald Hermaküla ja Jaan Tooming said oma näitlejatunnustuse just Kaidu lavastajakäe all mängides. Kaidu reisis Nõukogude Liidus palju, muuhulgas külastas Gruusiat ja toonast Tšehhoslovakkiat, aga ka Soomet. Ta lavastas Venemaal ja Soomes.
Kaidu lõpetas ka kõrgemad režiikursused Moskvas. Ta tegi kaastööd Eesti Televisioonile, oli Lenfilmi filmide "Valgus Koordis" ja "Andruse õnn" näitejuht.[3]
Epp Kaidu oli Vanemuise teatri lavastaja ja peanäitejuhi Kaarel Irdi abikaasa. Neil olid tütred Kais ja Mari. Kais Adlas töötas hiljem Vanemuises näitlejana ning lastega tegelesid hoidjad.[4] Kaidu ja Ird elasid Tartus Tähtvere linnajaos. Epp Kaidu olevat olnud leebe loomuga naine.[viide?]
Epp Kaidu oli Peet Vallaku õetütar.
Väike valik Kaidu lavastusi:
Tartu linnas meenutab Epp Kaidut mälestustahvel, mis paikneb aadressil Karl August Hermanni tänav 4.[6] Pronksist mälestustahvlil on eesti ja vene keeles tekst:
Mälestustahvel avati 1980. aastal, tollal oli maja aadressiks Johannes Lauristini tänav 4.