Elusloodus on looduse elus osa. Eluslooduse moodustavad organismid ehk elusolendid. Eluslooduse uurimisega tegeleb eluteadus ehk bioloogia. Kõige väiksemad elusolendid on mikroorganismid ehk mikroobid.

Eluslooduse organiseerituse tasandid

molekulaarne tasand (näiteks biomolekulid sahhariidid) – uurib molekulaarbioloogia
rakuline tasand (näiteks eukarüootne rakk) – uurib tsütoloogia
kude – uurib histoloogia
elund – eri elundeid uurivad erinevad teadusharud
elundkond – taimedel elundkonna tasand puudub
organismi tasand – organismi ehitust uurib anatoomia, talitlust füsioloogia
populatsiooni tasand – loomade käitumist uurib etoloogia
liigi tasand – taksonoomia
ökosüsteemi tasand (elusloodus ja eluta keskkond) – ökoloogia
biosfääri tasand on kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht.

		Kaks ülemriiki	Kolme domeeni süsteem	Kuus riiki
Eluta loodus (mineraalid, muld, õhk, vesi)
Elusloodus Biota	Acytota (Viirused, Viroid, Priion, Virusoid, Virioon) "rakuta elu"
	Cytota "rakuga elu"	Prokarüoodid (Monera)	Bakterid	Eubakterid
		Prokarüoodid (Monera)	Arhed	Archaebacteria
		Eukarüoodid		Protistid
				Seened
				Taimed
				Loomad

Kolme riigi süsteem – loomad, taimed, mineraalid

Kahe riigi süsteem – taimestik (floora) ja loomastik (fauna)

1735. aastal ilmunud Carl von Linné teoses "Systema Naturae" esitas ta tabeli kujul – taimede, loomade ja mineraalide süsteem.

Biota ülemriigi nimetuse Acytota võttis kasutusele Jeffrey 1971. aastal, mida kasutatakse viiruste sünonüümina.

Viiruste paigutus

Viirustel pole eluslooduse jaotamise süsteemis (seni veel) kohta kuna:

pole selge, kas üleüldse käsitleda viirusi elusolenditena või väga keerukate molekulikompleksidena;
Viiruste päritolu on samuti väga ebaselge, tõenäoline on, et tegemist pole monofüleetilise rühmaga – arvatavasti on mõned viirused tekkinud mobiilsetest DNA elementidest, mõned on äärmuseni lihtsustunud bakterid ning mõned ka täiesti iseseisvalt arenenud;
viiruste endi taksonoomia on praeguse seisuga ülimalt segane ning põhineb veel paljus morfoloogilistel ja biokeemilistel tunnustel, mis ei pruugi peegeldada nende omavahelist sugulust.

Kuni neis küsimustes puudub selgus ei ole võimalik viirusi "elu puule" lisada. Kirjanduses on viirusi käsitletud mõnikord rühmana "rakutud" (Acellularia) vastandina mõistele Cytota, mis märgib rakulist elu.

Mõnede suurte viiruste (näiteks mimiviiruse, Acanthamoeba polyphaga mimivirus) unikaalsed omadused on andnud siiski põhjuse alustada diskussiooni, kas "elu puule" tuleks lisada neljas haru, mis hõlmaks mõningaid viirusi.

Vaata ka

Kategooria