Eesti Rahvusballett on Eesti juhtiv balletitrupp, mis kuulub rahvusooper Estonia koosseisu.
Alates 2010. aastast kannab Estonia balletitrupp nimetust Eesti Rahvusballett.[1]
Eesti Rahvusballett on Eesti juhtiv balletitrupp, mis kuulub rahvusooper Estonia koosseisu.
Alates 2010. aastast kannab Estonia balletitrupp nimetust Eesti Rahvusballett.[1]
Eesti balleti algusajaks loetakse 1918. aastat, kui Estonia teatris loodi esimene palgaline tantsutrupp, kuhu kuulusid trupijuht Jenny Smironina-Sevun, Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood ja Emmy Holz. Esimese täispika balletilavastuseni jõuti 28. septembril 1922, kui lavale jõudis Léo Delibesi "Coppélia" Moskva külalislavastaja Viktorina Krigeri käe all, kes tantsis ka peaosa.[2]
2023. aasta veebruari seisuga kuulus balletitruppi 70 inimest, sealhulgas 4 esitantsijat, 13 solisti, 6 nooremsolisti, 21 naistantsijat, 13 meestantsijat, 3 praktikanti, 5 repetiitorit, 2 kontsertmeistrit, kunstiline juht, etenduse juht ja lavastaja assistent.[3]
2023. aasta septembri seisuga oli trupis viis esitantsijat[3]:
Estonia teatris loodi balletijuhi ametikoht 1926. aastal.[4] Ametikoha nimetust on hiljem korduvalt muudetud. Alates 2010. aastast juhib balletitruppi Eesti Rahvusballeti kunstiline juht[1]
Eesti Rahvusballeti trupp pälvis selle auhinna 2011. aastal lavastuste "Pähklipureja", "Othello" ja "Teine sümfoonia" eest. Balletilavastajaist on laureaadiks saanud Marina Kesler ja Mai Murdmaa, repetiitoritest Helmi Puur ning balleti kunstnikutöö teinutest Andris Freibergs.
Tantsijaist on balletiauhinna saanud Anna Roberta, Eve Andre, Vladimir Arhangelski, Toomas Edur, Luana Georg, Jevgeni Grib, Tiit Helimets, Viesturs Jansons, Kaie Kõrb, Artjom Maksakov, Olga Malinovskaja, Marcus Nilson, Age Oks, Maria Seletskaja, Alena Škatula, Marina Tširkova ja Sergei Upkin.
Auhinna on saanud Elita Erkina, Tiit Härm, Mai Murdmaa, Tiiu Randviir ja Enn Suve.
